Hästi valitud valgustus annab koju palju enamat kui lihtsalt valgust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: pixabay.om

Kuula artiklit

Pimedal ja külmal ajal igatseme koju soojust ja õdusust ning siin tuleb appi valgustus. Erinevad valgusallikad loovad meeleolu, valgustavad välja toanurki ja -soppe ning löövad ruumis särama soovitud tekstiili või detaili.

Kui piiluda sügisesel ja talvisel ajal kortermajade akendesse, võib näha üsna kurba pilti: elutoa laes ripub üksainus lamp, mille abil soovitakse luua mugavat ja meeldivat atmosfääri. «Paraku ei suuda üks valgusti tagada ruumi ühtlast valgustamist, rääkimata tubade eri tsoonide esiletõstmisest ja varjude tekitamisest,» nendib valgustifirma Hektor Light esindaja Ülle Jõks.

«Olukorda proovitakse kompenseerida võimalikult võimsa valgusallika kasutamisega, kuid õnnetuseks ei toodeta enam hõõgpirne ning valgustisse püütakse siis keerata erinevaid säästupirne, mis kuigi hästi sisse ei mahu ega sobi. Ühtlasi torkab kohe silma, mis tooni valgusallikaid kasutatakse. Külmas toonis leedpirniga ei saa tuba kuidagi hubaseks.»

Valgusküllane, kuid mitte pimestav

Et elamises oleks piisavalt valgust, ent mitte hubasuse arvelt, tasub valgustuse sisse seadmisel silmas pidada teatud reegleid. Iga tegevuse jaoks peaks Jõksi sõnul olema õige intensiivsusega, õiget tüüpi ja õigesti suunatud valgustus. Näiteks eeldame väiksema intensiivsusega valgust elutoas, kui soovime õhtuti lõõgastuda ja õdusas keskkonnas puhata. Samas on õppimiseks või koristamiseks vajalik, et ruumi saaks täiesti valgeks reguleerida. «Üks võimalus kontrollida valguse tugevust vastavalt päevavalgusele, tujule või tegevusele, on kasutada valgustugevuse reguleerijat, hämardit ehk dimmerit,» soovitab Laterna Magica valgustussalongi turundusjuht Liisa Johanna Luts.

Olgugi, et omal ajal trooniski keset lage vaid üks lamp, kuna ehitaja oli vooluvõtukoha just sinna välja toonud, võiks valgus tulla ka mujalt kui laest. «Tegelikult on erinevaid võimalusi, kuidas ühe vooluvõtukohaga valgustada ruumi paremini, kasutades selleks nn «pikkade õlgade» valgusteid või «ämblik tüüpi» valgusteid, kus valgustit saab ühest voolukohast laele või seinale harali jaotada ja täpselt sinna suunata, kuhu vaja,» soovitab Jõks.

«Et tuua koju nii avarust kui soojust, on vajalikud ka põranda-, laua- ja seinavalgustid,» jätkab Luts. «Vastavalt ruumi kasutusotstarbele on need praktilised – näiteks diivanil lugemiseks – kuid annavad ruumile ka lisaväärtust nii disaini kui ka valgustuse osas. Aktsentvalgustusega saab välja tuua kunsti või iluasju riiulitel ning mängida varju- ja valgusefektidega seintel. Ruumi valgustamisel võiks arvestada nii meeleolu-, aktsent- kui ka töövalgustusega, mis kombineeritult annavad parima tulemuse.»

«Valgusti valikul tasub lähtuda toa interjöörist ja otstarbest,» täiendab Jõks. «Tähelepanu tuleks pöörata ruumi suurusele, kõrgusele ja interjööris olevatele värvidele. Hea valgustus peab olema mitmetahuline – kui ühed valgustid välja lülitada, saab muu efekti luua teist tüüpi valgustitega. Valgusallikate paljusus ja mitmekesisus annab võimaluse ruumi eri kohtade valgustamiseks.»

Vältida soovitab Jõks nii üle- kui ka alavalgustamist, sest mõlemad äärmused mõjuvad inimesele halvasti, väsitades või muutes meid närviliseks ja tusaseks. «Rahuliku valgustuse saab peidetud valgusega, mis tähendab, et valgusti on ruumis mittenähtaval kohal, paigaldatud näiteks lae- või seinakarniisi, aga miks mitte hoopis mööblile. Tänu leedribade kasutuselevõtule saab valguse hõlpsasti sättida ka mööbliesemete alla või sisse, kindlustades sellega õdusa valguse.»

FOTO: pixabay.com

Leedvalgustuse võidukäik

Olgugi, et valgustusmaailm on üle läinud leedtehnoloogiale, näevad valgustisalongide esindajad sageli, et inimestel on veel keeruline selles maailmas orienteeruda. «Seetõttu valitakse pahatihti liiga tugeva, nõrga või valge valgusvärvusega valgustid,» märgib Liisa Johanna Luts. «Leedvalgustite puhul tuleb vaadata nende valgusvoo tugevust, mida mõõdetakse luumenites (lm), samuti on väga oluline valgustemperatuuri skaala kelvin (K), mille järgi teame, et kas valgusti annab kollakat sooja valgust või hoopis sinakat külma valgust. Eri funktsioonidega ruumides on soovitatav kasutada erineva värvustemperatuuriga valgust. Mida suurem on number, seda külmem on valgus. Näiteks 2700–3000K on soe, kollakas ja hubane valgus, mida just kodudesse soovitame.»

Elutoas soovitab Ülle Jõks kõigepealt tagada üldvalguse. «Lisaks laevalgustite kasutamisele tuleks valgustada ka ruumi muud osad, kasutades selleks süvis- või seinalampe. Kohtvalgustid aitavad valgustada isegi erilise kujuga ruume või kaldlagesid, kuhu rippvalgusti ei sobi.» Lastetuppa tasub Lutsu nägemust mööda osta neutraalset tooni valgusteid, mida saab edukalt kasutada aastaid – ka siis kui põnn enam nii väike ei ole. «Lõbusust saab luua väikeste detailidega, mida on hiljem lihtne vahetada.

Lastetubades võiks kasutada pigem hajutatud üldvalgust andvaid valgusteid, kui suunatavaid prožektoritüüpi lampe. Lastetubades on eriti oluline, et valgust oleks piisavalt, sest mudilased teevad nii mängimise kui õppimise käigus tegevusi, mis nõuavad täpsust ning selleks, et nende silmi mitte väsitada, on hea valgus väga oluline.»

Magamistoas on hea kasutada valgusteid, mis oleks allapoole suletud, et valgus ei pimestaks voodis oleku ajal. «Ideaalne lahendus oleks paigaldada valgustid voodi peatsisse koos lülitiga, et tule kustutamiseks ei peaks enne uinumist üles tõusma,» räägib Jõks. «Seinavalgustit valides peaks mõtlema otstarbele: kas see peaks olema meeleolu- või lugemisvalgus, kitsalt suunatav valgus, et ei häiriks kaaslast samal ajal, või vahest hoopis valguspaneel. Hea õhkkonna aitavad luua voodi kõrvale pika riputiga alla lastud rippvlagustid, laua- või põrandavalgustid. Hubasus sünnib valguse ja varjuga erinevaid objekte või nurki välja valgustades või esile tõstes.»

FOTO: pixabay.com

Marmor, messing ja samet

Tehnoloogia areng on mõjutanud ka valgustitrende. «Nagu kogu sisekujundus- ja disainimaailmas, jätkavad ka valgustite puhul võidukäiku art deco ja eelmise sajandi keskpaiga mõjutused,» toob Luts välja. «Materjalide poolest on viimastel aastatel trendikaks saanud marmor, messing ja samet. Samas, aina rohkem asenduvad kuld- ja messingviimistlused veidi rahulikemate soojade metallitoonidega.

Paljud tootjad on välja tulnud pehme kulla ja harjatud messingiga, samuti on väga popid matid viimistlused, eriti pastelsetes toonides. Klaasist valgustite puhul on moes eri tooni klaasid, iseäranis palju kasutatakse halli suitsuklaasi.» Ka Ülle Jõksile jäid viimatisel valgustusmessil Milanos silma art deco’st inspireeritud valgustid, mida iseloomustavad elegants ja geomeetrilised vormid, rikkalik materjalikasutus ning külluslikud läikivad pinnad. «Teiseks märksõnaks võiks olla suuremõõdulised arhitektuursed valgustid, mida sageli saab komplekteerida vastavalt kliendi soovidele. Nõudlus mitmekorruseliste valgustite järele on tulnud praegusest arhitektuurist, kus eramajades kohtab sageli ruume läbi mitme korruse.»

Rääkides suundadest, kuhu tänapäeva valgustimaailm liigub, nendib Ülle Jõks: «Tootjad on võtnud suuna inimeste heaolu tagamisele läbi valgustuse, sest elu on liiga lühike, et end personaalses valguses mitte hästi tunda.» Õpetatakse, kuidas ja millal sättida valgustust vastavalt välistele oludele läbi värvustemperatuuri reguleerimise. Appi saab võtta  äppe ja tootjate endi loodud tarkvara. Põnevaks on osutunud häälkäskluse Alexa kasutamine valgustite sisse- ja väljalülitamiseks, mis elu mugavamaks teeb. Valguse juhtimiseks kasutatakse Bluethooth või Dali süsteeme ning palju kohtab ka Zig Bee süsteemi.

FOTO: pixabay.com

Valgustitele antakse sageli parem ja mugavam pööratavus või painduvus. Parendatakse süsteemide ühenduvusi mugavamaks ja silmale nauditavamaks; ühenduskohtadest kaob valgusleke. «Olulist rõhku on pööratud valgusräiguse minimaliseerimisele,» jätkab Jõks. «Valgus peab olema silmasõbralik ning mitte riivama meelt. Materjalid, sealhulgas klaasid, muutuvad kriimukindlamateks, on paremad hajutajad ning neile ei jää näpujälgi. Leedid on kvaliteetsemad, värelust pole märgata. Võib näha uusi tehnoloogiaid ja viimistlusi, sest leedide arenedes muutuvad tehnilised valgustid aina minimalistlikemaks, kitsamaks ja õhemaks; oskuslikult peidetakse ära trafod ja muu vajalik. Tänu väiksemale süvistusraamile laieneb valgustite kasutusvõimalus.»

Populaarne

Tagasi üles