Eesti korteriühistud näitavad Euroopale head eeskuju

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kohalike energiakogukondade roll energiasüsteemi ümberkujundamisel Euroopas.

FOTO: Sille Annuk / Postimees/ Scanpix

Kuula artiklit

Eesti korteriühistutel kui lõpptarbijate energiakogukondadel on tervele Euroopale ette näidata eeskuju väärivaid tulemusi, ent oluline on ka riigi jätkuv ja stabiilne toetus.

Euroopa Nõukogu jõudis 2017. aasta lõpupäevil kokkuleppele üldises lähenemisviisis direktiivile, millega kehtestatakse ühised üleeuroopalised eeskirjad tagamaks euroliidus konkurentsivõimelist, tarbijakeskset, paindlikku ja mittediskrimineerivat elektrienergia siseturgu. Liikmesriigid saavad sealjuures ajutiselt hindu reguleerida, et aidata ja kaitsta kütteostuvõimetumaid või haavatavamaid kodumajapidamisi.

Direktiiv on osa üleeuroopalisest puhta energia paketist, milles pööratakse tähelepanu eeskätt tarbijatele ja rõhutatakse hästitoimiva siseturu tähtsust. Kusjuures, tarbija väljub siit võitjana, kuna suureneb õiguste ning lahenduste hulk.

«Vaadates Eesti korteriühistute viimaste aastate renoveerimisaktiivust ja südikust võtta   kasutusele innovatiivseid ja keskkonnasõbralikke lokaalseid taastuvenergeetika lahendusi,  kattes tihti ära oma hoonete energiavajadused ja edastades ülejäägi võrku, siis tundub, et just Eesti korteriühistutel kui lõpptarbijate energia kogukondadel on ette näidata eeskuju väärivaid tulemusi tervele Euroopale,» märgib Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. 

Kuigi eelpool mainitud normid on vastu võetud Euroopa Liidu tasemel, tuleb ambitsioonikatele plaanidele Jaadla sõnul ka kogukonna tasemel õlg alla panna. Tegemist on kogukondadele määratud kohustusega, millest sõltub Euroopa poliitikate edukus.

«Kindlasti ei tohi korteriühistuid kui kohalikku kogukonda jätta nende kohustustega üksi. Oluline on ka riigi jätkuv ja stabiilne toetus,» rääkis Jaadla.

Tagasi üles