Kinnisvaraekspert: eestlane eelistab suvila asemel soojamaareisi
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
27. november 2018, 11:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul ei ole peale majanduslangust Eestis enam uusi suvilarajoone kerkinud ning inimesed eelistavad pigem soojale maale reisimist.
Suvilate tipptund on möödas, samuti pole lootust selle trendi tagasitulekuks. Mitmed viimase buumi ajal rajatud suvilarajoonide krundid seisavad tänase päevani tühjalt.
«Suvilate turg on küll aktiivne, vanu suvilaid renoveeritakse ning ehitatakse ka üksikuid uusi, aga üldiselt on rahvas muutund ratsionaalsemaks. Saadakse aru, et kahe kodu ülalpidamine tähendab kulu ja tööd. Seetõttu sellist suvekodude juurdekasvu nagu masueelsel buumiajal enam ei ole. Tühjalt seisvatele suvilarajoonide kruntidele kerkivad majad peale üsna visalt. Ka aiamaa pidamine on taandunud pigem kahaneva inimgrupi hobiks,» ütles Vahter, nentides et lennupiletid on odavad ja pigem eelistatakse soojale maale sõitu.
«Vanad Tallinna lähiümbruse suvilad maksavad 40 000 – 60 000 eurot ja neid ikka ostetakse ja müüakse. Peamised ostjad on lastega pered, kel on mugavam pika lennureisi asemel autoga linnast välja sõita,» rääkis Vahter. Paljud vanad suvilarajoonid on aga vaikselt aastaringseteks elurajoonideks kujunenud.
«Tallinnast välja uue suvila ehitamine on selline investeering, mis müües üldjuhul sissepandud raha tagasi ei too, sest kaugemates paikades pole nõudlust. Näiteks maksid kunagi krundid Laulasmaal isegi paar miljonit krooni, aga praegu on nende väärtus langenud 30 000 – 50 000 eurole,» märkis Vahter.
Mehe sõnul ehitavad Eestis suvilaid väga rikkad, kellel on üldjuhul kohapeal ka hooldajad ning kes ise suvilasse muru niitma ei sõida. Rikkad ehitavad kodusid endiselt ka välismaale, mida ilmestab eestikeelse kooli avamine Hispaanias.