Ka tühjalt seisev kinnisvara nõuab raha ja omaniku jäägitut tähelepanu
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
13. november 2018, 11:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tihtipeale ollakse arvamusel, et tühjalt seisev kinnisvara säilitab ajas oma väärtuse - tegelikult see päris nii alati pole.
Tühjalt seisvat kinnisvara leidub Eestis palju. On neid, kes on panustanud oma kinnisvarasse kui ühte pensionisambasse, ent on ka neid kes pole kinnisvara müügi osas sugulastega üksmeelt saavutanud. Mõni on aga ennatlikult end hoopis uut buumi ootama seadnud.
«Teravam on teema piirkondades, kus ei ole tööd ja inimesi. Pole kedagi, kes kinnisvara kasutaks, ega raha, et olemasolevat hoida,» rääkis Domus Kinnisvara maakler Sirli Loik. Ometigi leidub tühjasid maju, kinnistuid ja kortereid ka linnades, kus kinnisvara müük peaks teoorias lihtsam olema.
Miks siis ikkagi vaatab linnapildis vastu räämas ja lagunenud maja või tühi krunt?
Loik märgib, et tavaliselt on põhjus rahas - kinnistu asub mõnes piirangutega piirkonnas, kus ehitamine või selle rekonstrueerimine on liiga kallis ja ei tasu ära või küsitakse liiga kõrget hinda just tänu asukohale. «Omanikud peaksid tõdema, et kinnisvara ei ole kindlasti vein, mis aastatega paremaks läheb,» ütles Loik. Kinnisvarasse tuleb pidevalt investeerida, et see säiliks võimalikult kaasaegse ja puhtana.
Hoonetel on oma elukaar, mis algab ehitise planeerimisega ja lõpeb selle lammutamisega. Hoone elukaar on täis erinevaid etappe ja selleks, et see võimalikult pikaks venitada tuleb maakleri sõnul hoonele iga 25 aasta tagant kapitaalremonti teha.
Looduse pealetung
Tühjalt seisvate hoonete kallal teeb loodus ajapikku oma töö. «Loodus on agar tagasi võtma oma kohta ja hoovialad metsistuvad kiiresti, kui neid regulaarselt ei niideta. Elamiskõlblikust elamisest võib üsna ruttu saada rahuldavas seisus elamine ja siis algab teekond juba elamiskõlbmatuse poole,» hoiatas Loik.
Kui maja saatus on läinud nii, et elanikke sees ei ole, soovitab Loik kindlasti jälgida, et vähemalt maja katus ja katusehari oleksid terved ning aknad ja uksed ees. Samuti tasub oma hooviala korras hoida. Nii säilib hoone paremini ja on väiksem võimalus, et kõigele lisaks tuleb seda tulevikus näiteks lammutama hakata.
Tühjalt seisva korteri puhul on aga probleemid sootuks teised. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseadusele pannakse omanikule kohustuseks hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades peab hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Seega ei saa korterist kütet lihtsalt välja lülitada või mitte kütta, kuna see mõjutab naabreid ja nende vara. Pidevad «tühjad» kulud ei meeldi aga meist kellelegi.
Kinnisvara nõuab raha ja omaniku jäägitut tähelepanu. Arvestama peab, et ostajad ei maksa selle eest, mis kunagi oli. Ostja maksab kodu praeguse seisukorra eest. Mida suuremat tööd ja investeeringut kinnisvara vajab, seda madalamaks langeb selle hind. Loik soovitab kohe, kui peaks selguma, et kinnisvara jääb pikemaks ajaks tühjalt seisma, mõelda ka sellele, mis edasi saab.
«Kui jääda ootama hetke, millal kinnisvara hinnad veel tõusevad, võib «parim enne» juba möödas olla ja leppida tuleb varblasega katusel, lisas Loik.