Uus kaubanduskeskus toob pargi tuppa

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Aia ehitamine kestab avamiseni: KINO maastikuarhitekt Mirko Traks ning PART arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam on vaid osa meeskonnast, kes siseaia ehitamisega eelmise aasta septembrist saadik tegelenud on.

FOTO: Eero Vabamaegi/Postimees

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Tihti tähendab sisehaljastus vähenõudlikku potitaime, mis on interjööri lisatud hiljem, pigem juhuslikult kui plaanipäraselt ja mõeldud täitma tühja kohta. Tuleval nädalal uksed avav suurejooneline kaubanduskeskus T1 Ülemistel tahtis aga suisa siseparki. Arter käis uurimas, mis sellest Eesti oludes üsna eripärasest soovist välja tuli.

Mõtte siseaiast pakkusid välja T1 arendajad ise. Eesmärk oli saada tõeline linnapark, kus võiks heita murule pikali, kuulata linnulaulu ja unustada nii liiklusmüra kui ka šoppamissagina. «Kui aga hakkasime kontseptsiooni välja mõtlema, saime üsna kiiresti aru, et tõetruud linnaparki pole mõtet siseruumi luua,» räägib üks idee autor, maastikuarhitekt Mirko Traks.

Olulisem kui muru ja parditiik on tunne, mis inimestel pargis tekib. Kaubanduskeskuse aatriumi keskele kerkiv taimetihnik peaks autorite nägemuse järgi pakkuma inimestele äratuntavaid hetki loodusest, nagu läbi puuokste piiluv päike või taimede niiske värskus. Niisiis, mitte otseselt loodus, vaid pigem selline «tuttav tunne».

Pärast eri variantide kaalumist otsustati ehitada kunstlik vorm, mis näeb asjatundmatule silmale välja nagu hiiglaslik, aga kõver kärg, ning mida siis haljastus hakkab aegamööda üle võtma.

«Esialgne ülesanne oli midagi sellist, et siin võiks olla terve aatriumi suurune kalju, mille peal kasvavad taimed,» selgitab arhitekt Siim Tuksam büroost PART. Arhitektid ei arvanud siiski, et loodusliku kalju tekitamine kaubanduskeskusesse aitab soovitud eesmärki saavutada. Nii otsustati selgelt geomeetrilise lahenduse kasuks, mis kasvab ajapikku taimi täis. 18 meetri kõrgusele peaksid taimed jõudma aasta või paariga.

Tagasi üles