Kommunaalkulud kallutavad kaalukausi uusarenduste kasuks

Ostuhindu võrreldes tasub ka kommunaalkulud arvesse võtta. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kui kaasata vanema ja uuema kinnisvara hinnavõrdlusse nendega kaasnevad kommunaalkulud, võib kodu uues elamus pikemas perspektiivis hoopis kasulikumaks osutuda.

Vanemas majas oleva korteri soetamiskulud on üldjuhul küll väiksemad, ent laenumaksete vahe, võrreldes uusarendustega, pole paraku kuigi märkimisväärne. Kui aga hakata vana korterit remontima juba seal sees elades, tuleb arvestada pikaajaliste ebamugavustega, mis võivad elu uusarenduses sootuks üles kaaluda.

«Vanas majas peab kindlasti arvestama suurema remondivajadusega. «Enne ostuotsust tuleks välja selgitada, kas majas on vahetatud elektrijuhtmed, vee- ja küttetorustik, aknad, katus, kas maja on soojustatud või millal plaanitakse seda teha, kui suures mahus on vaja laenu võtta. Kui kortermajale võetakse renoveerimislaen, siis see võib igakuiseid kommunaalmakseid suurendada mitmekümne euro võrra,» rääkis Arco Vara maakler Jana Koort. Uusarenduste plussiks on naise sõnul lisaks ka arenev ümbruskond ning ehitajate antav garantii hoonetele. 

Võrdluseks:

Lahepea 7 maja on tänu kolmekordsetele pakettakendele, vesipõrandaküttele ja soojustagastusega ventilatsioonile B-energiaklassi hoone. Selle aasta esimese kuue kuu keskmine kommunaalkulu oli seal ühe ruutmeetri kohta 1,0 eurot.

Renoveerimata Pelguranna 13 kortermaja on ehitatud 1961. aastal, hoone energiaklass on G. Selle aasta esimesel poolaastal olid seal kommunaalmaksed keskmiselt 2,15 eurot kuus ehk üle kahe korra rohkem kui uusealmus.

Kui korterid oleksid ühesuurused, siis oleks Lahepea 7 korteri kommunaalkulu keskmiselt 46 eurot ja Pelguranna 13 korteris 98,9 eurot kuus. Aastane kulu oleks vastavalt 552 ja 1186,8 eurot. Koos laenumaksega teeks see uue korteri ühe kuu kuluks 391 ja vanas majas 353,9 eurot.