Kortermajad soovivad renoveerimiseks riigilt maksimumtoetust

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Renoveerimisele lähevad üldjuhul pigem väiksemad kui suured kortermajad.
Renoveerimisele lähevad üldjuhul pigem väiksemad kui suured kortermajad. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Enamik renoveerimist plaanivaid kortermaju Eestis võtab ette tervikrenoveerimise ning taotleb riigilt maksimaalset ehk 40-protsendilist toetust.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on riikliku renoveerimistoetuse jätkumine korteriühistutele hea uudis, kuid summad võiks olla suuremad.

«Meil on hea meel, et riik on Eesti Korteriühistute Liidu häält kuulda võtnud ning jätkab kortermajade renoveerimise toetamist. Eesti Korteriühistute Liidu poolt tänavu aasta alguses läbi viidud küsitlusest selgus, et korteriühistud on omalt poolt renoveerimisprotsessi alustamiseks juba rahamahukaid kulutusi teinud ning oleks valmis korterelamute renoveerimiseks kogusummas 124,7 miljonit eurot,» märkis Mardi.

Korteriühistute suurfoorumil esinenud SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu selgitas, et kortermajade renoveerimiseks 2019. aastal ette nähtud 32 miljonist on 22 miljonit eurot tegelikult varasema meetme väljamaksed, mis juba taotluste ja otsustega kaetud. «Kohustustest vaba uut raha on riigieelarve strateegias järgmiseks neljaks aastaks ette nähtud 100 miljonit, aastaks 2019 aga 10 miljonit,» selgitas Reinsalu.

Suurim murelaps Ida-Virumaal

Reinsalu sõnul lähevad renoveerimisele sagedamini pigem väiksemad kui suured kortermajad. «Renoveermist juhivad Tartumaa ja Harjumaa, tublid ollakse aga ka Valgamaal ja Lääne-Virumaal, eriti Rakveres. Muret tundma paneb Ida-Virumaa, kus renoveerimist vajavate hoonete hulk on suur, aga selles meetmes on renoveeritud vaid kaks maja,» märkis Reinsalu.

«Viimase toetusmeetme 102 mln euroga saab korda 2 protsenti Eesti elamufondist. Selleks, et kogu rekonstrueerimise potentsiaaliga elamufond korda teha, läheks toetusteks tarvis 4 miljardit eurot, aga karta on, et selleni Eesti kunagi ei jõua,» lisas ta. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles