Madalapalgaliste inimeste osakaal kinnisvaraturul on hakanud tõusma.
Kinnisvarahuvilise profiil on viimase kahe aasta jooksul muutunud
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
9. oktoober 2018, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvarabüroode klientuuri ja kinnisvara soetamisest huvitatud inimeste osatähtsus Eesti turul on tõusuteel. Paranenud majanduslik olukord ning jõudsalt kasvav keskmine sissetulek on loonud võimalused kinnisvara ostmiseks eeskätt inimestele, kes olid varem üürituru küüsis.
Tehinguaktiivsus ja ostuhuvi on viimase aasta jooksul väikestes piirkondades hoo sisse saanud. Väheväärtuslike korterite müügiperioodid on lühenenud ning hinnakasv tuule tiibadesse saanud. Madalama sissetulekuga leibkonnad on sealjuures järjest riskialtimad ning alevikes ja külades müügisolevad elamispinnad on järjest paremas seisukorras.
«Analüüsides ka näiteks keskmisest oluliselt kõrgemasse hinnaklassi kuuluvate uusarenduste müügitempot, võis jõukamasse segmenti kuuluva elanikkonna ja välismaalaste ostuhuvi ülesnäitamist kinnisvaraturul pidada veidi aktiivsemaks just varasematel aastatel ning mitte enam niivõrd käesoleval perioodil,» rääkis Arco Vara analüütik Mihkel Eliste.
Eliste sõnul on tööjõupuudus pea kõigis valdkondades viinud tööturuga seotud näitajad mitmes Eesti paigus rekordtasemetele ning tööealise elanikkonna heaolu ning kindlustunne tuleviku osas on aastatega üha kõrgem.
«Kes jälgib ka peavoolumeediat, võis mõni aeg tagasi märgata, et Ida-Virumaa ei olegi enam madalaima tööpuudusega piirkond Eestis. Vastava piirkonna linnades on sealjuures märgata senise hinna- ja tehingute arvu pideva langustrendi pidurdumist, mis on just otseselt seotud viimase aja tööturu tingimuste paranemise, sissetulekut suurendavate maksumeetmete rakendumise ning kasvava palgataseme mõjust suurele osale sealsele elanikkonnale,» selgitas Eliste.