Klassikalise ukseluku aeg hakkab ümber saama
2. oktoober 2018, 18:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, milline seinavärv või põrandakate elutuppa või kööki valida, on uue kodu loomisel kahtlemata väga tähtis. Vähem oluline ei ole aga kodu turvalisusele mõtlemine ehk ukseluku valimine.
Maakri lukupoe juhataja Ando Rohtmetsa sõnul eelistavad eestlased veel mehaanilist lukku elektroonilisele. Hinnatakse ka mugavust – inimestele meeldib, kui üks ja sama võti avab kodus mitu ust. «Turul on väga erinevaid tootjaid. Pakutakse nii ühekordseid Hiina lukke kui ka kvaliteetsemaid tooteid,» rääkis lukupoe juhataja. Rohtmetsa sõnul on kaks populaarset lukutootjat Assa ja Abloy, mille lukke on meile kaua sisse toodud ja paigaldatud.
«Tänapäeval lukkude muukimisega enam väga ei tegeleta, sest kodudes on üldjuhul juba valvesüsteemid. Sellest hoolimata ei tasu kõige odavamat Hiina lukku oma koju paigaldada. Tähelepanu tuleb pöörata ka ukse seisukorrale, sest muidu pole heast turvalukust kasu,» rääkis lukupoe juhataja.
Kui paarkümmend aastat tagasi tundusid kaardi või pisikese tabletiga avanevad lukud imelise tehnikasaavutusena, siis nüüd kasutatakse süsteeme, mida tol ajal võis näha vaid ulmefilmides.
Nutitelefoniga avanevad lukud on mugav viis kedagi koju sisse lasta ajal, mil ise seda teha ei saa. Koodiga lukud on mugavad neile, kes kipuvad võtmeid tihti maha unustama või leiavad, et neid on tüütu kaasas tassida. Kiipkaardi pluss on aga see, et kasutajaid on lihtne ja mugav ise süsteemist eemaldada ning uusi lisada. «Näiteks kaardiga avaneva luku puhul saab kaardi kadumisel selle kohe süsteemist välja võtta – ei pea hakkama lukusüdamikku vahetama,» selgitas Lockforceʼi spetsialist Kadi Kalbus. Lukupoe juhataja Ando Rohtmetsa sõnul kasutatakse seda võimalust tihti just büroodes, kus toimub tihe inimeste liikumine ja on vaja piirata läbipääsu teatud ruumidesse.
Et eestlaste huvi nutilukkude vastu aastatega üha suureneb, kinnitavad nii Rohtmets kui ka Kalbus. «Tänapäeva infoküllases ühiskonnas, kus kogu maailm on meil peopesal, on see täiesti arusaadav, et inimesed liiguvad aina mugavamate tehnoloogiliste lahenduste poole,» ütleb Kalbus.
«Tänapäeva inimestel on nutitelefon kogu aeg näpus, miks mitte seda siis näiteks koduukse avamiseks kasutada? Kahtlemata on nutilukud tõusev trend,» arvab Rohtmets.
Ainult nutilahendust ei soovita Rohtmets aga kodus või äripinnal kasutada, pigem paralleelselt. «Tehnoloogia võib alati alt vedada ja siis ei pruugi koju pääseda. Õnneks on paljudel nutilukkudel olemas nii-öelda tagavara, mehaaniline avamisvõimalus.»
Ka uusarendused ei julge Rohtmetsa sõnul ainult nutilukkudele üle minna. «Maailm areneb väga kiiresti, mis täna uus ja huvitav, võib varsti juba moest väljas ja iganenud olla. Hiinlased leiutavad uusi veel nutikamaid lahendusi nõnda kiiresti,» arvab lukupoe juhataja.
Uste ja lukkude valimisel pööratakse Rohtmetsa sõnul üha rohkem tähelepanu ka disainile. «Kui arendaja tahab kliente püüda, ei saa enam valida kõige odavamat ja tavalisemat disaini. Pakkuda tuleb erinevaid värve, käepidemeid, lahendusi jne.»
Võtme kaotamine pole enam probleem
Nutilukkude hinnad on Kalbuse sõnul sama varieeruvad nagu tavaliste ehk mehaaniliste lukkude omad. «Võid endale soetada 200-eurose või ka 2000-eurose luku. Hinna määravad luku omadused, kasutuskoht ja kindlasti kliendi soov,» ütleb Kalbus. Üks populaarne nutilukk, mida saab avada nii koodi kui kiibiga, maksab lukupoodides aga keskeltläbi 350 eurot.
Inimeste huvi nutilukkude vastu kasvab eelkõige mugavuse tõttu. «Päris mõnus on kodust lahkuda, kui ei pea muretsema, kas uks sai lukku või kas võti sai kaasa,» räägib Kalbus.
Kalbuse sõnul tekitab nutilukk esialgu kindlasti kõhklusi, aga samas ka põnevust. «Tihti hangitakse see just põnevuse ajel, kuid tegelikult teeb see meie elu väga palju mugavamaks ja muretumaks,» sõnab Kalbus. «Varsti ei kujuta me ettegi, et peame ukse avamiseks taskust või kotist võtit otsima, nagu me ei kujuta ette, et peaksime tuludeklaratsiooni esitamiseks maksu- ja tolliametis kohapeal järjekorras seisma.»
500 000 avamist
Maakri lukupoe juhataja Ando Rohtmetsa sõnul peab klassikaline ukselukk vastu 500 000 avamist. «Üheksakorruselise kortermaja välisukse lukusüdamik peab seega vastu kusagil pool aastat, kui arvestada sellega, et iga päev avab ust umbes sada inimest.» Tavaline perekond peaks aga arvestama, et korteri- või maja välisukse lukusüsteem tuleb välja vahetada vähemalt mingis osas umbes iga kümne aasta tagant – siis hakkavad tavaliselt tõrked tekkima.
Luku eluiga pikendab Rohtmetsa sõnul kahtlemata regulaarne hooldus. «Aeg-ajalt tuleks kruve pingutada, umbes kaks korda aastas tuleks lukku õlitada, kahe-kolme aasta tagant tuleks see pesuvahendiga seest puhtaks teha, sest mustus koguneb sinna väga kiiresti, eriti linnatingimustes,» selgitab lukupoe juhataja.