Küttelahenduse valimisse tuleb pettumuse vältimiseks hoolikalt süveneda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ahiküte.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane / Scanpix

Tänapäevaste rohkete võimalustega võib küttesüsteemi valik muutuda tõeliseks peavaluks. Kütta saab nii puidu, õli, gaasi, kivisöe kui isegi päikeseenergiaga. Mille järgi teha õige valik ja kuidas majale küttesüsteemi valida?

Vanasti said pea kõik majad köetud klassikaliste puuahjudega. Tänapäeval on ahiküttele lisandunud kümneid võimalusi, kuidas majja soe sisse saada. OÜ Küttemaailm juhatuse liikme Maido Reinmanni sõnul on valikud enamasti kas kaugküte, elektriküte, õliküte, gaasiküte, puuküte, elektriküte, pelletiküte, soojuspumbad või maaküte. «Ka päikesepaneelide paigaldus näitab Eestis populaarsuse kasvu,» lisas Reinmann.

Kuigi valikuid on palju, kasutatakse Hilaris Küttesüsteemide juhataja Robert Jaani sõnul linnades uute eramute kütteallikana valdavalt suuremat mugavust pakkuvaid kütteallikaid: gaasikatlaid ja soojuspumpasid. «Valik sõltub asjaoludest: kas on olemas maagaas – gaasikatlaga kütmiseks, ja kas on olemas piisavalt vaba krundipinda – maasoojuspumbaga kütmiseks,» rääkis Jaani.

Tõusvas trendis on Reinmanni sõnul kindlasti maaküte ja pelletiküte. «Puiduga kütmine on küll kõige odavam, eriti kui on olemas oma mets, kust puit hankida. Siiski kulutame puiduga kütmisel kõige rohkem oma aega,» arvas Reinmann. Seetõttu asendatakse spetsialisti sõnul üha enam puidukatlaid pelletikateldega.

Jaani sõnul on puiduga kütmine aga siiani populaarne ja viimasel ajal on tagaplaanile jäänud hoopis õliküttekatlad, kuna kütteõli hind on eelkõige aktsiisi tõttu palju tõusnud. «Õlist toodetud soojusenergia hind on samas suurusjärgus elektriga. Samas on õlikatla mugavus ja automatiseeritavus võrreldav gaasikatelde ja soojuspumbalahendustega,» teadis küttelahenduste pakkuja.

Küttesüsteemi valikul tasub kaaluda kõiki variante

Spetsialistide sõnul valivad inimesed oma küttesüsteemi ikka vastavalt oma võimalustele. «Valikul tuleb lähtuda eelkõige sellest, millist mugavust soovitakse ja millised on rahalised võimalused,» selgitas Reinmann. Kindlasti on mõistlik kaaluda läbi kõik variandid. «Kütteallika eluiga ja investeering on 15–20 aastaks, mistõttu oleks mõistlik ka sellise perioodi peale ette mõelda,» arvas Jaani.

Küttesüsteemi valikul on oluline arvestada kogu investeeringu hinda, rääkis Jaani. Kuigi maasoojuspump on oluliselt kallim kui pelletikatel, tuleks investeeringule lisada katla- ja kütusehoidmise ruumi ehituse maksumus ja paigalduskulud. Soojuspump ei vaja suurt ruumi ning selle paigaldamine on suhteliselt kiire. Samas puidukatel või pelletikatel vajavad lisaks suuremale katlaruumile ja korstnale ka arvestatava suurusega kütteaine ladustamise ruumi ning veidi rohkem torutöid. Lisades nende hinna, võib tekkida olukord, kus soojuspumba lahenduse koguhind osutub isegi soodsamaks.

Lahenduse maksumus pole aga ainuke aspekt, mille järgi küttesüsteemi valida. «Olles kaugkütte piirkonnas, on nõue, et oled kohustatud liituma kaugküttega. Piirkonnas, kus on gaasitrassid, liitub enamik gaasiga,» rääkis Reinmann. Maapiirkondades paigaldatakse mehe sõnul aga nii pelletikütet, õhk-vesisoojuspumpasid ja maaküttepumpasid.

Kõik küttelahendused vajavad spetsialistide sõnul aga elektrit. «Vanade majade renoveerimisel sõltub paljus, milline on olnud olemasolev süsteem ja kui suurt investeeringut ollakse valmis tegema. Kallim lahendus tagab suurema mugavuse ja ka energiasäästu. Kohtades, kus elektrienergiaga varustatus ei ole hea või puudub üldse, on ahi- ja kaminaküte hea lahendus,» rääkis Jaani.

Küttesüsteemi probleemidega tuleb tegeleda kohe

Kõige vähem hoolt vajavad Jaani sõnul gaasikatla ja soojuspumba lahendused. «Need on hästi automatiseeritavad ega vaja iga päev tähelepanu.» räägib mees. Pelletikatla puhul on vaja vähemalt kord nädalas pelletite lisamine ja tuha eemaldamine. Puidukatel vajab spetsialisti sõnul aga iga päev toimetamist.

Kui on plaanis küttesüsteemi muuta või renoveerida, tuleks spetsialistide sõnul sellele mõelda juba suvel. Reimanni sõnul unustavad inimesed tihti, et kütteperioodi ajal oli küttesüsteemidega probleeme. «Kui algab uus kütteperiood, ilmnevad probleemid ja on väga raske leida töömeest, kes tuleks ja teeks süsteemi korda,» lisas spetsialist.

Tulenevalt seadusest vajab küttesüsteemi renoveerimine või kütteallika muutmine projekti ja ehitusluba. Seetõttu tasub Jaani sõnul töid alustada alates kütteperioodi lõpust ehk maist. «Kindlasti ei ole töid mõistlik jätta oktoobrisse või novembrisse, kui on kõige rohkem soovijaid ja hinnad tõusevad lakke,» arvas Jaani.

Tagasi üles