Päästeamet: 15 protsenti Eesti kodudest vajavad tuleohutusalaste puuduste tõttu järelevalvet

FOTO: Päästeamet

Päästeametil valmis mahukas üle-eestiline eluruumides 2017. aasta toimunud tuleohutusalaste nõustamiste kokkuvõte.

Kokku nõustati möödunud aastal ligikaudu 18 000 kodu, mis moodustab 2,7 protsenti kõikidest Eestis olevatest eluruumidest ja katab 3 protsenti elanikkonnast. 2017. aastal toimus eluhoonetes 667 tulekahju, milles hukkus 36 inimest, moodustades 95 protsenti kõikidest tulesurmadest.

Tuleõnnetused saavad kõige sagedamini alguse kodust, seega on kõige olulisem ennetada tuleohtu just eluruumides, mille üheks oluliseks meetmeks on päästjate poolt läbiviidavad kodunõustamised. Kodunõustamistega soovib Päästeamet jõuda just abivajajateni, et oma teadmiste ja oskustega aidata neil luua tuleohutut elukeskkonda. Päästeamet alustas kodunõustamistega 2006. aastal, kui tules hukkunute arv oli 164. Kasvatades aasta aastalt ennetustööd, sh kodunõustamiste mahtu on tules hukkunute arv vähenenud tänaseks neli korda ja eluhoonete tulekahjude arv pea kolm korda.

Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi sõnul on kodudes tuleohutuse seisukohalt oluline nii suitsuanduri olemasolu, inimese enda ohutu käitumine kui ka kütteseadmete ja elektrisüsteemide korrasolek. «Päästeameti poolt 2017. aastal külastatud kodudest oli 3 protsendil kodudes probleeme kütteseadmete korrasolekuga, aga samuti oli 3 protsendil probleeme ohtlike elektrisüsteemidega,» sõnas Suurkivi.

Suitsuandur oli olemas 69 protsendil nõustatud kodudest ning peale nõustamist oli nõuetekohane töötav suitsuandur paigaldatud 82 protsendil külastatud kodudest. Nõustamiste käigus tuvastati, et 15 protsenti kodudest vajavad oluliste tuleohutusalaste puuduste tõttu korduvkülastust.

«Kuigi omanik ise vastutab oma eluruumi ohutuse eest, siis näeme, et Päästeameti abistav kodunõustamine on  mõjus ennetusmeede tulekahjude ja hukkunute ära hoidmiseks,» lisas Suurkivi.