Pühkimata korstnatest ning hooletusest saab aastas alguse üle 100 tulekahju

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Korstnapühkija Leo Kalme.

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Korstnapühkijate sõnul raiskavad paljud inimesed küttematerjalist isegi kuni 70 protsenti lihtsalt seetõttu, et nad kütavad ahju valesti. Tuletame siinkohal meelde elementaarsed põhitõed efektiivseks kütmiseks.

Tuleohutuse seadus kohustab eramu omanikku igaaastaselt küttekoldeid ja korstnaid puhastama ning vähemalt kord viie aasta jooksul tuleb seda lasta teha kutsetunnistust omaval korstnapühkijal. Pühkimata korstnatest ning hooletusest ahju kasutamisel saab aastas alguse üle 100 tulekahju. Enne ahju süütamist tasub selle ümbrus seega veidi kriitilisema pilguga üle vaadata. 

«Paljude tulekahjude põhjuseks on ahju ette ladustatud puuhalud või lausa paberid ning praht. Panen inimestele südamele, et ahjuesist põrandat peab katma kas plekk või mõni muu tulekindel materjal, et ahjust kukkuv kuum süte ei süütaks kodu,» rääkis Gjensidige kahjukäsitluse osakonnajuht Maarika Mürk.  

Eesti Korstnapühkijate Koja korstnapühkija-meister Leo Kalme lisab, et lisaks tuleohutusele ahju ümbruses on kõik oluline teinekord silmale nähtamatu - lõõrid ning korsten.

«Puhastatud lõõride ning korstna puhul on kaks olulist asja - esiteks tagab see säästlikuma kütmise ning teiseks minimeerib tulekahju ohtu kütmisel. Olen näinud palju väga pigitunud korstnaid, kus süttimine oleks olnud lähima aja küsimus. Minu kindel soovitus on, et kui endal puudub õige varustus ning vastavad teadmised-kogemused, siis kutsuge ikka professionaalne korstnapühkija, kes lisaks puhastamisele oskab anda ka hinnangu lõõride ning korstna korrasolekule,» lisas Kalme.

Leo Kalme toob välja viis põhilist punkti, mida on oluline kütmise juures meeles pidada:

  1. Õige kütus – tuleb kasutada konkreetsele küttekehale mõeldud kütust ning mitte põletada ahjus prahti.
  2. Õige kogus – tuleb kasutada ettenähtud koguses kütust, klassikalise ahju rusikareegel on üks sületäis (4-5 halgu) korraga.
  3. Regulaarne kontroll ja puhastamine – korstnat ja lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas, samuti tuleb hinnata küttesüsteemi korrasolekut. Puhastamata küttesüsteemides on küttekadu 20-40 protsenti.
  4. Hapniku juurdepääs – õige sooja saamiseks on vajalik piisav hapniku juurdepääs põlemisprotsessile, vaevu hingitseva tule puhul on küttekadu kuni 70 protsenti.
  5. Õigeaegne siibri sulgemine – siiber tuleb sulgeda alles siis, kui sütel ei ole enam leeke. Varem sulgemine on ohtlik ning ruumi imbub mürgine vingugaas.
Tagasi üles