Sisuturundus

Kus asuvad tänased trendikad elamupiirkonnad?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje

FOTO: Uuesalu Kodu

Kuna uusarendused on nii ehituse kvaliteedilt, pakutavatelt mugavustelt kui ka ülalpidamiskulude poolest suhteliselt sarnased, mõjutab uute korterite ja majade tulevikuhinda tõenäoliselt enim nende asukoht. Kui tahaks osta kodu, mille hind piirkonna väärtuslikkuse kasvu tõttu aastate pärast tunduvalt suureneb, kuhu praegu pilgud pöörama peaks?

Küllap alustataksegi kodu ostmisel eeskätt selle asukoha valimisega. Üldjuhul iseloomustab erinevaid piirkondi üldplaneeringule ja kohalikule keskkonnale vastav arhitektuur. Näiteks Kalamajas, kus uusarendused sulanduvad miljööväärtuslikku piirkonda, on hoopis teistsugune arhitektuur kui kesklinnas, Viimsis või Rae vallas. Seega tasub juurelda, kas eelistada üht või teist piirkonda hinna või arhitektuuri pärast?

Kalamaja populaarsus kahaneb

Lõppenud suvel läbis uudiskanaleid kinnisvaraekspertide sõnum, et Kalamajja kolimise trend on läbi saanud – sinna kümne aastaga elama asunud hipsterite põlvkonnale on lapsed sündinud ning nüüd soovitakse pigem liikuda äärelinna majadesse. Eelistatud piirkonnaks on kujunenud Rae valla uued elamurajoonid (Peetri, Jüri, Järveküla, Uuesalu), kus elanike arv on kiirelt kasvanud. Hinnatud on ka Kiili, Saue ja Saku. Ka Tallinna lähiümbruses paiknevate uute korterite vastu on huvi jätkuvalt väga kõrge, samal ajal kui kesklinna kallimate projektide müük seisab.

FOTO: Uuesalu Kodu

Kahtlemata on Rocca al Mare ühes Kakumäega juba täna keskus, kuhu kuuluvad meelelahutus, kaubanduskeskused, spordiklubid, vaba aja veetmise kohad, koolid, lasteaiad, kergliiklusteed piki merekallast, loomaaed ja palju muud. Antud piirkonna tõmbenumbriks on mõistagi meri ja sellega seonduvad puhkamisvõimalused. Kinnisvara arendajad usuvad, et järjest populaarsemaks on muutumas Kassisaba ja Kadrioru piirkonnad, mida asustavad eeskätt jõukamad linlased. Atraktiivne on Kadaka tee ümbrus. Magalarajoonides on raske kujundada terviklikku imagot, sest piirkonnad on suured, seepärast koguvad «mägedes» populaarsust vaid kindlad kvartalid tänu heale arhitektuurile ja oskuslikule turundusele.

Ajaloolistest piirkondadest on ekspertide sõnul perspektiivikaim Kopli, kus hinnad kasvavad. Maju renoveeritakse, ümbruskonda korrastatakse ja kunagine halb maine kaob järjest enam ajalukku. Kopliga koos on muutumas trendikaks ka Pelguranna stalinistlik osa Lõime tänava ümbruses – see on terviklik, ilusa arhitektuuri ja kõrghaljastusega kvartal, mille elukeskkond on aina paremaks muutunud.

Parem uus kui vana

Statistika kohaselt sooritavad ligikaudu kaks kolmandikku kogu kinnisvaraturul tehtavatest tehingutest 25–35-aastased tarbijad, kes on moodustamas eraldi leibkondi ning ühtlasi ostmas oma esimest või teist kodu, milleks on eelistatult uusarendus. Viimaseid hinnatakse enam ka seetõttu, et viimastel aastatel on vanade korterite hinnad tõusnud, seega kui kaaluda, kas osta näiteks renoveeritud korter Mustamäe vanasse majja või täiesti uude asumisse, jääb suhteliselt väikese hinnavahe tõttu sõelale valdavalt viimane variant. Kui järelmüügis oleva kinnisvara korral peab paratamatult eelmise omaniku valikutega leppima või ise remondi ette võtma, tullakse uusarenduste puhul kliendi soovidele sageli vastu – näiteks on lisaks laevärvile ning tapeedimustrile tihti võimalik ka vaheseinu liigutada. Uusarenduste vaieldamatuks eeliseks on ka madalamad üldkulud, iseäranis renoveerimist ootavate korrusmajadega võrreldes. Kui igakuised väljaminekud on väiksemad, võimaldab see kodu ostu heaks rohkem raha investeerida või kinnisvaraturul sootuks avarama pilguga ringi vaadata.

FOTO: Uuesalu Kodu

Möödas on ajad, mil eelistati 400-ruutmeetriseid ning suuremaid majalahmakaid. Märkimisväärsele ehituskulule lisaks on ebapraktilised ülalpidamiskulud need, mis panevad inimesi üha enam 100–200-ruutmeetriseid kodusid otsima. Optimaalsed on 110–150 ruutmeetrise elamispinnaga ridaelamuboksid nagu on pakkumisel Jüri aleviku kõrval Kirsi teel või 130–200 ruutmeetrise suurusega majad Uuesalus.

Parem parkimine ja panipaigad

Kuigi paljud uusarendused tunduvad eemalt vaadates samasuguste paneelmajadena nagu magalate nõukogudeaegsed korruselamud, on uute majade ehituskvaliteet, heliisolatsioon, soojustus, ülalpidamiskulud ning energiatõhusus kindlalt paremad. Roostetavate metalltorude asemel paigaldatakse uutesse elamutesse nüüd plasttorud ja alumiiniumkaablite asemel võimsad vaskkaablid, mis kannatavad välja kohvikannud, veekeetjad, elektrikütte ja muu moodsa kodutehnika. Ka on uute korterite ja ridaelamute ruumilahendus läbimõeldum kui vanadel.

Tosina aasta eest õilmitsenud kinnisvarabuumi ajal ei pööratud maja välisilmele pahatihti kuigi palju tähelepanu, suur osa valmivatest korteritest osteti ära juba paberilt. Ka parkimiskohtade ja panipaikade olemasolu ei tundunud ostjatele nii olulised kui praegu. Vanemate majade rekonstrueerimise käigus ehitati korteriteks ümber koguni paljud keldrid ja panipaikadeks ette nähtud ruumid. Nüüd aga süvenevad kesklinnas parkimisprobleemid üha, mistõttu ahvatlevad linnalähedaste elamuarenduste majad ja ridaelamud, mille ostjaile pakutakse koguni mitme parkimiskohaga kodusid, kus ühtlasi on ruumi ka avarateks panipaikadeks. Näiteks Uuesalu pereeramute puhul saab igaüks ise otsustada, kas soovib varikatuse või garaažiga eramut.

Võib tunduda üllatav, kuid olulise osa uue kodu praegusest ja tulevasest hinnast määrab ikkagi hoone asukoht ning see, mis maja vahetus läheduses toimub. Kinnisvara asukohta tasub seega valida hoolikalt.

Tutvu oma võimaliku uue koduga:  www.uuesalukodu.ee
    Tagasi üles