Nõudlus kinnisvaraturul kasvab ning uusarenduste kerkimise hoog ei kavatse veel niipea raugeda.
Uusarendustele ruumi veel jagub
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
12. september 2018, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täheldada saab vaid keskmisest veidi kõrgema hinnaga korterite müügiaktiivuse langust. Uut elupinda soetavad madalama ostu- ja laenuvõimekusega inimesed, kelle sissetulekud on tänu majanduskasvule suurenenud.
Uusarenduste turu piirid nihkuvad
Kõige enam kerkib uusarendusi Tallinnas kesklinna piirkonnas, pakkumiste arvult järgneb Põhja-Tallinn ning seejärel muud linnaosad. Viimasel ajal on pakkumiste arv ja ehitusaktiivsus hakanud märkimisväärselt kasvama Haabersti linnaosas. Lähitulevikus siirdub ehitustegevus Tallinna odavamatesse piirkondadesse ja lähiümbrusse.
«Kui varem oli aktiivsem kallimate korterite müük, siis praegu siirdub ostjaskond odavamate uusarenduste turule, kasvanud on ka ridaelamukorterite või üksikelamute müük Tallinna lähiümbruses. Kesklinna ja Põhja-Tallinna keskmisest tunduvalt kallimate kolme- ja rohkematoaliste korterite soetamine kipub neil siiski üle jõu käima,» rääkis Arco Vara analüütik Mihkel Eliste.
Välismaalastest kinnisvaraostjate osakaal on viimastel aastatel olnud väike, mullu oli see Tallinna kinnisvaraturul 2,21 protsenti ja Eestis tervikuna 1,83 protsenti. Ostjateks olid peamiselt soomlased ning vähemal määral venelased, kes soetasid uusarendusi pigem investeeringuna kui alaliseks või perioodiliseks elamiseks. Viimasel ajal ei ole soomlaste ja venelaste osakaal enam tehingutes kasvanud, küll on aga kasvama asunud teiste välisriikide kodanike ostuaktiivsus.