Augustis vähenes väiksemates keskustes turuaktiivsus vähem kui meie pealinnas.
Väikelinnade kinnisvaraturud on õrnõhukesed
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
15. september 2018, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2018. aasta augustis tehti Harju- ja Tartumaalt väljaspool mujal Eestis 648 korteritehingut, mida oli 5,4 protsenti vähem kui aasta tagasi. Tehingute arvu langust vedasid ennekõike väiksemad piirkondlikud keskused. Ida-Viru maakond, mis moodustab Harju- ja Tartumaa järgselt aktiivseima korterituru, ei ole erinevalt ülejäänud Eestist erilist kasvutrendi paraku näidanud.
Ida-Virumaa ilu ja valu
«Kuniks jätkuvad Eesti äärealadega seotud probleemid, jätkub sealne pakkumiste arvu kõrge taseme püsimine ning laialdase pakkumise negatiivne mõju hinnatasemele,» rääkis Arco Vara analüütik Mihkel Eliste. Paralleelselt Tallinna linna elanike, suureneb sealne pakkumiste arv eeskätt venekeelse elanikkonna arvelt.
Väikelinnade turg on õhuke
Majandus- ja finantskriisi järgselt sisenesid kinnisvaraturule kõigepealt Tallinn ja Tartu, seejärel nende lähipiirkonnad. Väikelinnades on aga võrdlemisi vähe pakkumisi, mistõttu korteriturud on õhukesed ning reageerivad üsna kiirelt turu muudatustele. Vähene pakkumiste arv viib aga teadagi kiire hinnakasvuni.
Rakvere linna pakkumiste kasvuspurt
Rakvere linnas on pakkumiste arv kasvanud jaanuari keskpaigast saati koguni 80 protsendi võrra. «Osaliselt on pakkumiste arvu kasvu soodustanud asjaolu, et varasemalt mõne ainukese kuulutusega müügis olnud uusarendused on eduka müügi jätkamiseks suurendanud kuulutuste arvu, kuid vastav käitumine moodustas kogu pakkumiste arvu senisest kasvust ainuüksi neljandiku,» märkis Eliste. Pakkumisse on põhiliselt lisandunud järelturu korterid tüüpelamutes. Pakkumiste arvu kasvamise taustal on muuseas pikenenud ka müügiperioodid.
Kodulinn kutsub
Inimesed kipuvad ikka oma kodupaika naasma. Noored, kes on tagasi tulnud Tallinnast või Soomest, vaatavad Eliste sõnul tihtipeale ka keskmisest veidi kallimaid varasid, kuna selline hinnatase on nende jaoks mujal elades harjumuspäraseks muutunud. «Väikelinnadesse tagasi kolijate seas on märgata ennekõike põhjust, et erinevalt Tallinnast nähakse sealjuures rahulikumat elukeskkonda, täpsustas Eliste.
Probleemidena nähakse peamiselt sobilike pakkumiste vähesust ning üsnagi kiirelt kasvanud kinnisvarahindu, ostuotsuseid lükatakse madalamate hindade ootuses ja ka järjest rohkem kinnisvara kättesaamatuse tõttu edasi. Selle arvelt kasvab aga üürituru osakaal Eesti kinnisvaraturul.