Nõudlus mikrokorterite järele on suur ning aktiivse kinnisvaraturu valguses võib see lähiaastatel veelgi suureneda.
Pooltühjadest kontorihoonetest võiks saada mikrokorterite pärusmaa
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
6. september 2018, 12:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui välismaalased valivad elukoha peamiselt Tallinna kesklinna või mõne ülikooli lähedusse, siis mujalt Eestist tulijad on asukoha suhtes avatumad ning otsivad pigem soodsamat elamispinda. Neid inimesi, kes ostavad mikrokorteri päriselt oma koduks, on vaid käputäis.
Mikrokorterite eelistatud üldpinnad on vahemikus 16-24 ruutmeetrit, rääkis Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Triin Sõro. «Vanemate hoonete rekonstrueerimise käigus on pakkumisele tulnud ka väiksemaid tube, kuid nende järele ei pruugi nõudlus enam nii suur olla. Suurema üldpinnaga kortereid käsitletakse aga pigem juba stuudiote või ühetoaliste korteritena,» lisas ta. Investoritel tasub seega meeles pidada, et mikrokorterite üürihinnatasemed sõltuvad nii üldpinnast kui asukohast. Üürnik on sealjuures pea alati olemas.
Vanade tühjade kontorihoonete potentsiaal
Kuigi mikrokortereid on arendusprojektidena juba mitmeid rajatud, on neile Sõro sõnul tegelikult oluliselt rohkem turgu.
«Näiteks eriti tasub sellele mõelda neil vanemate büroomajade omanikel, kelle valduses olev kontorihoone pole enam eriti atraktiivne, kuid oma konstruktsioonide ja asukoha mõttes sobiks hästi üürimajaks, ütles Sõro. Vanad büroomajad on nimelt enamasti koridorsüsteemis, mis võimaldab need hõlpsalt mikrokorteritega majaks ümber kujundada.
Mikrokorteritega maja planeerides tasub seega kaaluda kahe erineva variandi vahel. Esiteks, ja praegu üsna laialt levinud võimaluseks, on valminud hoone korterite kaupa investoritele edasi müüa. Teiseks variandiks on hakata kortereid ise üürile andma, tekitades endale korraliku rahavooga objekti. Muide, sellist üürimaja on Sõro sõnul võimalik hiljem ka edasi müüa, kuna alati leidub institutsionaalseid suurinvestoreid, kes selliste «kullaaukude» vastu kõrgendatud huvi tunnevad.