Sisuturundus

Odavam kui maja, privaatsem kui korter

jaga E-post prindi artikkel saada vihje

FOTO: Uuesalu Kodu

Ajal, mil Tallinna korterite kinnisvara hinnaindeks püstitab uusi rekordeid, on linnalähedane ridaelamu ideaalne investeering nii mugavuse, taskukohasuse kui tulevikuperspektiivi seisukohast. Rae vald on Harjumaal üks kiiremini arenev piirkond, mille muudavad atraktiivseks lähedal asuvad  lasteaiad, koolid ja meelelahutuskeskused ning hästi toimiv ühistranspordisüsteem.

Kompromiss korteri ja maja vahel

Neile, kes ihkavad kortermajast privaatsemat eluaset, ent ei soovi kanda oma majaga kaasnevaid kohustusi, sobib ridaelamu suurepäraselt. Olgugi, et ka ridaelamuboksi haldamisega tuleb üksjagu tegeleda, on korteriga võrreldes mitmeid plusse nagu oma terrass või rõdu, pisike peenramaa ning õueala. Suvised muruniitmised ja talvised lume rookimised kujunevad väiksema töömahu tõttu pigem hobiks kui orjuseks. Mõnus on oma murulapil hommikukohvi juua või sõpradega grillida. Kui korteri puhul peab kuhugi „välja“ minema, et loodusest osa saada, kulgeb eramus ilusa ilmaga kogu elu väljas, eriti kui krunt juhtub olema mõnusa planeeringuga. Naabrite pilkude eest pakub kaitset vaheaed või elupuuhekk. Lastega pered saavad põnnidele üles seada batuudi, basseini või liivakasti ega pruugi karta murulapil müttavate mudilaste ära kadumist ega sõiduteele jooksmist.

Ridaelamutesse kolivad aina enam ka hilises keskeas inimesed, kes on suurema majapidamisega harjunud, kuid kel laste täiskasvanuks saamise järel kaob tasahaaval vajadus ruumikas oma majas elamiseks. Kui kortermaja ees on pahatihti keerukas leida vaba parkimiskohta autole, samuti napib ruumi hoida jalgrattaid ja lapsevankreid, ning saunast võib vaid unistada, on ridaelamu peaaegu nagu oma maja, kus sedalaadi muresid ei teki. Mõistagi on iseäranis hinnatud küljeboksid, kuna need pakuvad rohkem omaette olemist ja sageli on nende juurde kuuluv maatükk teistest boksidest suurem.

Linnast väljas, kuid ometi lähedal

Kuna äärelinnastumine on meil jätkuvaks trendiks, kolitakse järjest enam linnast eemale, et vaikuses ja roheluses asuvat kodu, sealhulgas ridaelamuboksi soetada. Kui varem nimetati linnast väljas olevad elamurajoone kohati ka halvustavalt „põllupealseteks arendusteks,“ hinnatakse neid täna kui korraliku taristuga terviklahendusi. Uuematel ridaelamutel on ökonoomsed küttelahendused ning mõistlikud remondi- ja hoolduskulud. Mil majaost liiga kallis tundub, osutub ridaelamu praktiliseks väljapääsuks, avaraks korter-majaks, mida sageli õnnestub osta koguni korteri hinnaga – nii on näiteks Jüri aleviku kõrval paikneva Kirsikodu asumi puhul. Sealjuures on kõik kodud traditsioonilistest ridaelamutest ruumikamad – Kirsi teel ootavad uusi elanikke 151 ruutmeetri suurused ridaelamuboksid, mille boonuseks on oma isiklik aed, terrass ja kaks parkimiskohta.

FOTO: Uuesalu Kodu

Läbimõeldud planeeringuga majaosa esimesel korrusel paikneb sisseehitatud garderoobikapiga esik, millest sujuvalt edasi liikudes jõuab avatud planeeringuga elutuppa ja kööki. Elutoast avaneb uks hoovipoolsele päikselisele terrassile. Esikust pääseb eraldi asetsevasse tualettruumi ja panipaika. Ühelt korruselt teisele viib täispuidust trepp. Teisel korrusel paiknevad kolm magamistuba, ning igas ruumis on sisseehitatava riidekapi võimalus. Trepihallist pääseb nii vannituppa kui kõikidesse magamistubadesse.

FOTO: Uuesalu Kodu

Energiatõhus ja turvaline

Moodsat ridaelamut iseloomustavad hea ruumiplaneering, ökonoomsed ülalpidamiskulud ja kvaliteetne viimistlustase. Nõnda on Järvekülas Peetri aleviku kõrval paiknevas Niidu tee ridaelamukompleksi korterite puhul: energiamärgise klass „B“  tagab  madalad ekspluatatsioonikulud, küttesüsteem on õhk-vesi tüüpi, kõikides eramutes on põrandaküte ning soojustagastusega ventilatsioon. Põrandatel rõõmustab astujat naturaalparkett. Niidu kodu asumis asetsevad majad selliselt, et ilmakaared, päike ja valgus pakuks parima lahenduse ning päevane ja õhtune päike paistaks maja taha terrassile.

Kuigi Peetri külla, Järvekülla ja selle ümbrusesse lisandub järjest enam elanikke, ei teki igapäevaselt linnas tööl käivatel inimestel kuigivõrd valusaid liiklusprobleeme. Tartu maantee on nii mõnestki teisest magistraalist suurema läbilaskevõimega, samuti on Järvekülast Tallinna piiril asuvasse Ülemiste Citysse ainult 5km ja kesklinna kõigest 7km maad. Piirkonnas on väga hästi toimiv ühistransport ja palju kergliiklusteid, mis teevad jalgsi või rattaga liiklemise turvaliseks. Peredele osutub suureks abimeheks asjaolu, et läheduses asub lasteaed ja mitu kooli. Ka Selver on kõigest väikese jalutuskäigu ehk ligi kilomeetri kaugusel.

Üha tavalisem on uusrajoonides naabrivalve. Suur osa Harjumaa sektoreid on loodud nimelt uusasumitesse, kuhu asuvad elama valdavalt noored pered, kel on sarnane sotsiaalne taust, huvid ja väärtushinnangud. Viimase juures peetakse oluliseks tugeva kogukonnatunde loomist, mis on aluseks turvalisuse tagamisele piirkonnas.

    Tagasi üles