Eestlased ostavad üha vähem eramaju ja põhjus ei ole selles, et rahakott peale hakkaks: nad lihtsalt ei tahagi enam oma majas elada.
Eestlased ei taha enam oma majas elada (1)
2. august 2018, 13:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui korterite hinna- ja müüginumbrid rühivad pidevalt üles, siis majade müük on aastaid paigal seisnud. 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter räägib, et sajanditepikkune unistus kadumas ning linnastunud noorem generatsioon ei tahagi enam oma majas elada.
Maja on kallis vara ning seetõttu kolitakse sinna vanemas eas, pigem lastega ja peale kolmekümnendat eluaastat. «Viimaste aastatega nihkub see vanus järjest kõrgemaks ning tundub, et tänapäeva inimesed pigem ei tahagi oma majja kolida. Noored on linnastunud ning maksavad enne suure Kalamaja korteri eest veerand miljonit kui kolivad majja,» ütles Vahter.
Vahteri sõnul näitab ka tehingustatistika, et nii majade kui kruntide müük on olnud aastaid enam-vähem samal tasemel.
«Tavaline kinnisvarareegel on, et hinnad hakkavad esmalt tõusma odavamast varaklassist nagu korterid, siis tulevad järgi ridaelamud ja lõpuks majad. See on selge anomaalia, et kui Eesti tõmbekeskuste korterite müük ja hinnad on kümnendi algusest stabiilselt üles rühkinud, siis majad on ikka samas vahemikus,» ütles ta.
Majaomanikud sellest muutunud trendist alati aru ei saa, vaatavad, et turg buumib ning küsivad üle. Tegelikud näitavad tehinguhinnad, et need ootused ei täitu ja majad on praegu pigem alahinnatud. Teoorias peaksid küll majade hinnad vaikselt tõusma, aga kui konjunktuur ja inimeste soovid muutuvad, siis see ei pruugigi nii minna, rääkis Vahter.
«Tänapäeva noored ei viitsi lihtsalt enam majaga jännata, sest see on kulukas ja töömahukas hobi, mis kõigile ei sobi. Sisuliselt pead ise olema majahoidja ja ühistu esimees. Samuti jäävad sõbrad ja linnamelu kaugele,» ütles Vahter.
«Majade puhul on kõige olulisem tegur hind ning seetõttu lähevad kaubaks selgelt odavama otsa pinnad. Majade puhul muutuvad tehingud harvaks 300 000 eurost ülespoole ning ridaelamutel kallimalt kui 200 000 eurot. Need, kellel on palju raha, ehitavad ise ja oma silma järgi ning raha kokku hoidmata. Ei ole harvad juhtumid, kus ainuüksi ehitusmaksumus ületab miljon eurot. Sellele omakorda lisandub veel krundi ja sisustuse hind. Samas üle miljoni maksvaid ostu-müügitehinguid tehakse aastas ainult üksikud,» rääkis Vahter.