Pärast majanduskriisi vähenes välismaise ostjaskonna huvi siinse kallima kinnisvara vastu. Luksuskinnisvara peamisteks ostjateks täna on edukad ettevõtjad, kes soovivad sellesse raha paigutada.
Põud võtab luksuskinnisvaraturult ostjad
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
15. juuli 2018, 08:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luksuskinnisvaraks saab lugeda kinnisvara, mille väärtus on kas asukoha, arhitektuurse lahenduse või kasutatud viimistlusmaterjalide poolest kõvasti üle keskmise. Luksus kui selline väljendub üsna selgelt ka hinnasildil.
Paraku ei saa turuaktiivsusest luksuskinnisvara puhul rääkida, kuna puuduvad konkreetsed statistilised näitajad. Müügiperioodid on pikad: aasta-paar, üksikutel väga kõrge hinnaklassiga objektidel isegi kolm aastat.
Arco Vara maakleri Gari Selgise sõnul vähenes huvi ja nõudlus luksuskinnisvara vastu tunduvalt aastatel 2008–2011 ja seda mitmel põhjusel.
- Kui varem sai ka kallimat kinnisvara osta eluasemelaenu või mõne muu laenutoote toel, siis majandus- ja finantskriisi järel on finantseerimistingimused muutunud ning laenuga ostmine raskendatud. Näiteks ei pea pangad ettevõtete dividenditulu piisavalt stabiilseks tagatiseks ega nõustu igakuise sissetuleku puudumisel laenu andma, kuigi ettevõte on maksuvõimeline.
- Kriisiga kuivas kokku suure suletud netopinnaga elamute turg, suurusehullustus leidis oma lõpu. Ka varasemad populaarsed küttelahendused, näiteks elektriküte, kaotasid oma ebaratsionaalsuse tõttu potentsiaalsete ostjate silmis väärtuse. Need, kel on soov luksuslikuma elamu järele, sooviksid lasta selle ise rajada, ent sobilikke eksklusiivseid krunte napib.
- Vähenenud on siinsest luksuskinnisvarast huvitatud välismaalaste arv. Kui varem tundsid kallima kinnisvara vastu huvi nii Lääne-, Põhja- kui ka Ida-Euroopa jõukamad inimesed, siis nüüdseks on Ukraina kriis ning Soome majanduse kehvem olukord nende ostuhuvi vähendanud. Välismaalased on viimastel aastatel olnud pigem müüjate hulgas.
Luksuskinnisvara turutrendid ei kattu Selgise sõnul üldjuhul kinnisvaraturul toimuvaga. Ostjaskond ei sõltu tööturu tingimustest ega palgatasemest, vaid pigem emotsioonidest. Enamikel juhtudel on luksuskinnisvara ostjateks ettevõtjad, kes teevad seda sageli ka ilma laenuta.
«Nad ostavad luksuskinnisvara peamiselt ettevõtluse eesmärgil, vähemalt paberite järgi: näiteks saab Tallinna vanalinna büroopinna ostja käibemaksu tagasi. Pinna tegelik kasutusotstarve võib kujuneda siiski teiseks,» märkis Selgis.
Tihti antakse ostetud pind üürile, kuid näiteks Tallinna vanalinnas on selliste tootlus tänasel päeval üsna madal. Sealsed kunagised bürood on ümber ehitatud külaliskorteriteks või lihtsalt elamispindadeks.