Viimasel aastal on tehinguaktiivsus elamumaa osas tervikuna hoogustunud - viimane majanduskrahh on teinud korraliku vigade paranduse Eesti kinnisvaraturul.
Kinnisvaraturul käib vilgas vigade parandus
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
8. juuli 2018, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stabiilne kinnisvaraturg ja kasvavad palgad on soosinud kinnistute soetamist. Paljud pered on sealjuures oma esimese kodulaenu kas juba tasunud või on laenujääk sedavõrd madal, et olemasolevat kinnisvara saab seada eramu ehitamiseks võetava laenu tagatiseks. Kinnistute soetamist soodustab Arco Vara maakler Gari Selgise sõnul ka see, et inimestel on piisavalt palju sääste hinge taha kogunenud. Samuti on olemasolevate korterite hinnad kasvanud piisavalt, et elamut osta või ehitada soovivad inimesed saavad eluaset vahetada.
Elamu ostmiseks või ehitamiseks laenu võttes on omafinantseering muuseas suurem kui korterit ostes.
Buumiaeg tõi vigade paranduse
Inimeste eelistused võrreldes buumiajaga on Selgise sõnul oluliselt muutunud. Kui buumiajal osteti praktiliselt kõike ja ükskõik kuhu, siis tänasel päeval on ostja palju targem ja ettevaatlikum. Tallinnas on eelistatud piirkondadeks Nõmme, Pirita, Kristiine ja Haabersti. Üldiselt ei soovita elamumaad soetada rohkem kui 20 kilomeetri kaugusele Tallinnast. Seega jäävad valikusse peamiselt Tallinnaga piirnevad vallad: Viimsi, Harku, Rae, Saku ja Saue vald. Ostjate jaoks on tähtis piirkonna elukeskkondlik ülesehitus, teede seisukord jne. Samuti peetakse tähtsaks head ühistranspordiühendust, et hiljem ei peaks maadlema logistikaprobleemidega.
Paraku peab nentima, et Tallinnas ja lähiümbruses on enim eelistatud piirkondades elamuehituseks sobilikud krundid otsa lõppemas ja buuimaegsetesse halva infrastruktuuriga arendustesse kolida ei soovita.
Pakkumiste vähenemine soodustab seevastu uute elurajoonide kujunemist. Seda aga keskustest aina kaugemal. Ilma kohaliku omavalitsuse kaasfinantseerimiseta kerkib tervikliku infrastruktuuriga uuselamurajoone võrdlemisi vähe.