Eesti aiapidajailegi peavalu valmistava taime levitamine tõi esimesed trahvid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Konnatatar

FOTO: Barry Batchelor / PA Wire/PA Images/Scanpix

Eestiski massiliselt leviva invasiivse võõrliigi levitamise eest on välismaal välja kirjutatud esimesed trahvid.

Suurbritannias said kaks koduomanikku esimest korda kompensatsiooni selle eest, et nende maale oli levinud pargitatar - taim, mis oma intensiivse leviku ja väga hea kasvuga hirmutab ka paljusid Eesti aiapidajaid.

Stephen Williams ja Robin Waistell nõudsid hüvitise, 15 000 naela ehk 16 900 eurot, välja kohalikult raudtee-ettevõttelt Network Rail, kelle hallatavalt maa-alalt tatar nende aedadesse levis, vahendab Daily Mail.

Kuigi Network Rail polnud esialgu hüvitise maksmisega nõus ja otsuse edasi kaebas, jäid nad kaotajaks ka teisel korral, sest Suurbritannias on ette nähtud, et kõiki kohalikule loodusele ohtu kujutavaid invasiivseid taimi tuleb kontrolli all hoida ja kui seda ei suudeta, nende levitamise eest vastutada.

Siiani polnud kellelegi reaalset trahvi määratud, kuid usutakse, et pretsedendi loomise järel järgneb hüvitiste nõudmise laine. 

Eestis rõhutakse teavitustööle

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma ütleb, et ka Eestis on nii vooljas pargitatar (vooljas kirburohi) kui ka sahhalini pargitatar (sahhalini kirburohi) ja nende kahe hübriid kantud looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja.

«Täpsemalt tähendab see seda, et nende taimede tehistingimustes kasvatamine ja tehingud nende liikide elusate isenditega on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti nõusolekul,» selgitab ta. 

Kõigi võõrliikide loodusesse laskmine on keelatud, mistõttu maaomanik, kelle maal keelatud võõrliik vohab, kohustatud tegema tõrjet liigi edasise leviku ärahoidmiseks. 

Invasiivsele ehk kodumaiseid liike ohustavale võõrliigile omaselt on pargitatra puhul tegemist võimsakasvulise ehk kahe kuni kolme meetri kõrguste tugevate vartega rohttaimega. Eestis levib taim vaid risoomidega; taimed küll õitsevad, kuid seemned ei valmi. 

«Pargitatrast lahtisaamine nõuab omajagu tööd ja vaeva ega toimu paraku ühe aastaga. Põhiline nõuanne on neid taimi niita ja välja kaevata, kuid lõplikuks lahtisaamiseks võib aidata vaid mürkkemikaali kasutamine,» räägib Aasma.

Mis puutub levitamisega seotud trahve, ütleb Aasmaa, et vastutussätted on sisse kirjutatud looduskaitseseadusesse ja rikkumisi menetleb Keskkonnainspektsioon.

Võõrliikidega seotud väärteootsuseid on siiski tehtud vähe ja viimasel paaril aastal üldse mitte. «Ohtlike võõrliikide ohjamiseks on eelkõige oluline efektiivne ennetus- ja teavitustöö,» sõnab Aasma.

Tagasi üles