Korterit ostes tasub pöörata tähelepanu tervele pildile (1)

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korterit ostes ei tasu kiirustada.
Korterit ostes ei tasu kiirustada. Foto: Rico Ködder / PantherMedia / Rico Ködder

Korterit ostes on mõistlik võtta luubi alla korterelamu tervikuna ning mitte lasta end esmastest emotsioonidest mõjutada.

Nii mõnedki otsused tehakse emotsioonist lähtuvalt. Korterit ostes ei tohiks aga kiirustada, kuna oluline on korterelamu tervikuna. Luubi alla võiks võtta kortermaja ehituse ja renoveerimise ajaloo, tehtud tööd ning plaanisolevad toimingud, kõrvalkulud ning ka naaberkorterites elavad inimesed.

«Rõhutamata ei saa jätta ka seda, et kõik kokkulepped peab fikseerima kirjalikult,» märkis Arco Vara maakler Merle Rohtmets. Näiteks millised mööbliesemed, tehnika, valgustid, aknakatted jäävad korterisse, millised puudused objektil on ja kes need, mis ajaks likvideerib. Domus Kinnisvara maakler Hiie Tamm soovitab lisaks üles märkida kõik tehinguga seotud kulud ja toimingud - kes ja kui suures ulatuses tasub notaritasu ja riigilõivu ning millal on notari vastuvõtt, ühes kinnisvaraobjekti vabastamise kuupäevaga.

Vastutus läheb üle korteri üleandmisel, kui märgitakse üles kõik näidud ja sõlmitakse üleandmise-vastuvõtmise akt. Kui eelmine omanik elab korteris veel pärast ostu-müügilepingu sõlmimist, tasub tema kõik selle aja jooksul tekkinud kulud. Eelmise omaniku vastutus lõpeb alles võtmete üleandmisel. Rohtmets soovitab korteri ostu-müügi juurde kaasata kolmanda osapoolena ka mõni maakler, kes on abiks info kogumisel ning kes kontrollib, et korter vastaks üleandmisel kõigile lepingus kehtestatud tingimustele. 

Korterit ostes pea silmas:
  • omandivormi

Kas tegemist on korteriomandiga või kaasomandiga? Oluline on, et kaasomandi puhul oleks seatud notariaalne kasutuskord, ilma selleta ei võta pank korterit tagatiseks. Uue ja järelturu korteri puhul on erinevusi: uut korterit ostes eeldatakse, et notariaalne kasutuskord on keldriboksi, panipaiga ja parkimiskoha suhtes kehtestatud. Järelturu korterite puhul on kasutuskord tavaliselt ajalooliselt välja kujunenud. Kinnistusraamatusse kantud kasutuskord on kehtiv ka järgmistele omanikele.

  • korterile seatud hüpoteeki

Kinnistusraamatust näeb ka korterile seatud koormatisi. Kui korterile on seatud hüpoteek, tuleb tehingusse kindlasti kaasata ka pank. Siinkohal soovitab Rohtmets uurida korteriühistust müüja võimalike võlgnevuste kohta, kuna seaduse järgi võib ühistu nõuda eelmise omaniku võlad sisse uuelt omanikult. Samuti on kasulik teada, kas ühistu on võtnud laenu ja kui suured on igakuised laenumaksed või kas kavatsetakse laen lähiajal päevakorda tuua.

  • kortermajaga seotud haldusteenuseid

Kas korteriühistu ostab teenuseid haldusfirmalt või tehakse sellised tööd, nagu majaümbruse koristamine, muruniitmine, lumelükkamine ise ning kui jah, siis milliste kokkulepete alusel? Maapiirkonnas võiks vallavalitsusest infot küsida ka piirkonna arengu- ja tulevikuplaanide kohta, oluline on hoida ennast kursis ka kortermaja küttelahendustega.

  • kodukorda

Konfliktide vältimiseks tasub välja uurida maja kodukord. Kas neljajalgsed lemmikud on lubatud või mitte, kus hoitakse jalgrattaid, lapsevankreid ning hooajalisi tööriistu, kuidas kasutatakse aias olevat grillimisnurka jms.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles