Eramaja projekteerides tasub oma soovid põhjalikult läbi mõelda

Making sketches

FOTO: Dmitriy Shironosov / PantherMedia / Dmitriy Shironosov

Eramaja projekteerides on rohkelt nüansse ja seadusest tulenevaid peensusi, mida jälgida. Otstarbekas planeerimine aitab juba eos hilisemaid kitsaskohti vältida.

Sirkel & Malli OÜ arhitektid on, oma kogemust ning inimeste enimlevinud soove arvesse võttes, pannud kokku loetelu kõige ebapraktilisematest soovidest, mis inimestel eramajade projekteerimisel tekkinud on. Olgugi et päeva lõpus on koduomanik see, kes viimase otsuse teeb, tasub kõik projekteerimisega seotud aspektid mõne asjatundjaga ikkagi läbi rääkida. 

Terrass garaaži katusel

Kuna graažipealne tundub nii tühi ja mõnus plats olevat, siis võiks idee poolest sinna ju ka terrassi ehitada. Hea päikest võtta ja istuda. Reaalset kasutust see terrass ilmselt kuigi palju ei leia. Küll aga on vaja välja ehitada piire, sissepääs terrassile, terrass ise ning selle võrra muutub kallimaks ka ehitatav aluskatus. 

Teise korruse rõdu

Ollakse arvamusel, et ilusa ilmaga on teise korruse rõdul hea kohvi juua ja atmosfääri nautida. Üldjuhul kohviga köögist sinna kunagi ei jõutagi ja eramajades ollakse pigem ikka õues kui rõdul. Rõdu tähendab suuremat aknapinda, mis tähendab veelgi suuremat energiakulu. Rõduuks on kallim, kui mitteavatav aken ning ka rõdu ise on üks tehniliselt keeruline ja kulukas element hoone ehituse juures.

Soojendusega garaaž

Tasuks läbi mõelda kas reha, labidat, kelku, autot ja muruniidukit on vaja ikka talvel soojas hoida. Tihti on garaaži sidumine hoonega, konstruktsiooni ja külmasildade osas, keeruline. Lisaks on garaaži kõrgus väiksem kui eluruumil ning seega võib sissepääs fassaadi rikkuda. Siinkohal tasuks jääda garaaži kui külma ruumi lahenduse juurde. 

Avatud trepihall

Ilus vaadata, aga praktikas on kõik, mis allkorrusel toimub, kuulda ka ülemisel korrusel. Tsoonid on arhitektide sõnul mõistlik eraldada. Praktilisem on jätta trepihall elutoast eemale ja pigem tamburi lähedale, et saaks esimese ja teise korruse vahele piiri tõmmata.

Külalistetuba

Juhul, kui sa ei ole 100 protsenti kindel, et sõbrad-tuttavad ka reaalselt sinu juures ööbima hakkavad, on targem nad diivanile mahutada, kui alustada ühe lisatoa ehitust.

Hoone sobivus krundile

Enne krundi soetamist peaks uurima projekteerimistingimusi - kas soovitud hoone mahub krundile, kuidas maja paikneb ilmakaarte suhtes ja kas linn lubab ka soovitud arhitektuurilist lahendust sinna kavandada. Tark on uurida lisaks ka pinnase parameetreid - sõltub vundamendi hind ju otseselt maapinnast, kuhu seda ehitama asutakse. 

Kandva konstruktsiooni valik

Kõik jutud «hingavast puitmajast» ja «külmast» kivimajast jäägu arhitektide sõnul eelmisesse sajandisse. Tänapäeval ei saa enam rääkida kivimajast kui parimast võimalikust lahendusest. Näiteks on puitmajaga parem tekitada vajalikke soojustuse kihte, raiskamata eluruumide pinda. Kivimajaga tuleb aga kogu soojustus kivikarkassi peale, mis omakorda eeldab puitmajaga sama soojapidavuse saavutamiseks paksemat seina.

Ebaotstarbeline planeerimine

Hoone planeerimisel peab kindlasti arvestama selle elanikega ning seda mitte hetkeseisust lähtuvalt, vaid ikka vähemalt 10-20 aastat ette vaadates. Kas 15-aastasele on ikka oma lastetuba vaja, kui kahe-kolme aasta pärast niikuinii välja kolitakse? Arvestada tuleb prioriteete, mugavust ja armutult tiksuvat kella seinal.

Loe ka neid

Tagasi üles