Uue teleri tehnoloogiaga saab kasvõi tiigri karvad üle lugeda

Samasuguse diagonaaliga telerid võivad hinna poolest erineda kui öö ja päev. Foto: Miterassa OÜ

Telerid kuuluvad tehnikaseadmete kategooriasse, millel hinnapiir tänasel päeval sisuliselt puudub. 

Igal aastal tulevad tootjad lagedale üha uute tähistuste, funktsioonide ja eriliste «viguritega» seadmetega, mistõttu on tarbijal üha raskem selles kirjus valikus orienteeruda.

«Kui müüginumbreid vaadata, siis inimene ei taha enam osta 42 tolliseid vaid eelistatakse juba suuremat nagu 55 tolli, sest elutoad on läinud suuremaks ja inimesed tahavad saada kinoelamust juba oma koduseinte vahel,» ütles Expert Eesti OÜ e-poe konsultant Hele-Mai Kulleste. Tootjad näevad tema sõnul samuti tohutult palju vaeva selle nimel, et teleri pilt suudaks kuvada võimalikult valget ja musta värvitooni, et tekiks kontrastne pilt, mis näitaks endisest veelgi tõetruumaid värve.

Lisaks valgele ja mustale, lisavad tootjad igal aastal juurde ka aina rohkem värve, teisisõnu suurendavad HDR-telerite kontrastimäära ja värviruumi, et näidata realistlikke ja naturaalseid kujutisi viisil nagu inimsilm on tegelikult harjunud neid nägema.

Teine innovaatiline lüke, mille poole telerite tootjad Kulleste sõnul iga aasta püüdlevad, on pakkuda turule võimalikult õhukesi telekaid, et seinal oleks kaunis maal, mida imetleda. Kõige populaarsemaks faktoriks on aga pildiresolutsioon. «Selle ümber on olnud väga palju suminat ehk üks olulisemaid näitajaid pildi kvaliteedis. Mida suurem resolutsioon, seda rohkem on teleri pinnal väikeseid piksleid. Need omakorda suudavad kuvada võimalikult palju värve ja teravust,» ütles Kulleste.

Neljas standart, mida tasub jälgida, on pildi sujuvus ehk kaadrite vahetamise kiirus. Mida sujuvam on pilt, seda parem on liikuvat pilti jälgida. Kui sujuvus on madal, hakkab pilt ajapikku hakkima ning silm väsib oluliselt kiiremini teleri vaatamisest. 

Eelarve sõltub diagonaalist

Telekat valides ei ole Telia Eesti AS kommunikatsioonijuhi Irina Kuzina sõnul mõtet võtta kriteeriumiteks selliseid parameetreid nagu 4K, Full HD jne, kui inimene ei ole enda jaoks eelarvet veel paika pannud. Esmalt tuleb leida sobiv hinnapiir ja alles seejärel valik teha. «Nende õnnelike jaoks, kes raha lugema ei pea, on üks lihtne soovitus – võtke kõige kallim ja lähtuge valiku tegemisel vaid disainist,» märkis Kuzina. Funktsioonide poolest ei valmista väljavalitud teler tema sõnul kindlasti mitte mingisugust pettumust, kuna reeglina on kõige kallimat tehnikat ka kõige rohkem edasi arendatud. Lõviosa teleriostjaid seisab Kuzina sõnul pigem valiku ees – kas investeerida suuremasse diagonaali või langetada otsus parema lahutusvõime kasuks.

Kõrglahutusega televisioon on kujunenud standardiks

Lahutusvõime tähendab ekraani pikslite arvu. Praegu on teleritootjate standardiks Kuzina sõnul Full HD ekraanid, mille kujutise mõõtmed on 1920 pikslit horisontaalis ja 1080 pikslit vertikaalis. See standard on praegu populaarseim, isegi ülimoodsast 4K-st ei ole veel Full HD-le suurt konkurenti, kuigi ka see olukord on vaikselt muutumas. Standardite vahe seisneb kujutist moodustavate pikslite arvus ja suuruses. Mida rohkem on piksleid ja mida väiksemad need on, seda kvaliteetsem ja detailirohkem on pilt. 

Uute 4K telerite resolutsioon on tavaliselt 3840 x 2160 pikslit. Kuzina sõnul on seega veel vara soovitada 4K telekale üleminekut. «Ainult UHD teleri ostmisest jääb väheks, vaja on ka 4K kvaliteediga sisu, kuid sellist formaati kasutavaid telekanaleid on praegu veel vähe – vaadata saad vaid vastava kvaliteediga veebivideoid või enda filmitud klippe,» märkis naine.

Maatriks kui alternatiivne ekraanitehnoloogia

Samasuguse diagonaaliga telerid võivad hinna poolest erineda kui öö ja päev. Täna on turul ideaalse pildi sünonüümiks Miterassa esindaja Kadri Metskülli sõnul OLED tehnoloogiaga ekraanid. See tähendab, et pilt on maksimaalselt terav ja tõetruu ning värvid puhtad. Must on must ning valge on valge.

Tähekombinatsiooniga LED tähistatakse vedelkristallkuvareid, mida valgustatakse tagant. Tänu sellisele valgustusele on pilt hästi nähtav ka väga ereda päikese käes. Selle tehnoloogia puuduseks on vähene kontrastsus.

«Põhjus peitub selles, et valgustatakse kogu ekraani pinda, olenemata üksikute pikslite värvist, ent must, nagu me kõik sissejuhatavast füüsikast mäletame, ei ole värv, vaid värvi puudumine,» rõhutas Kuzina. Seetõttu muutub must värv LED ekraanidel hallikaks, inimsilm ei ole sellega aga harjunud.

OLED ehk AMOLED peaks seevastu olema järgmine samm ekraanide tuleviku suunas. Orgaanilise maatriksi puhul toimub iga piksli valgustamine sõltumatult ja kui on vaja näidata musta värvi, lülitub diood lihtsalt välja, jättes musta värvi mustaks, rääkis Kuzina. Samuti ei vaja OLED-maatriks lisavalgustust, kuna iga piksel on juba oma omaduste poolest väga hele. Tulemuseks on kõrge kvaliteediga ja ühtlaselt valgustatud pilt. Ühtlasi on OLED teleril alge värvi jaoks eraldi piksel, mis Metskülli sõnul LCD teleritel puudub. «OLED tehnoloogiaga on võimalik isegi tiigri seljas olevad karvad ükshaaval üle lugeda,» kinnitas ta.