Põhjalikult haljastatud kortermajad pole enam mingi haruldus

Kaunilt kujundatud õueala annab kortermajale palju juurde, heaks näiteks on Natura Park.

FOTO: Natura Park

Vaid mõned aastad tagasi vaatasid eestlased imestusega välismaiseid koduajakirju, kus tutvustati katusele rajatud terrasse ja terveid tarbeaedugi. Tänapäeval pole see ka siinkandis enam midagi enneolematut.

Natura Pargi uusarendsue maastikuarhitekt Merilen Mentaal kinnitab, et juba eos põhjaliku haljastusega kavandatud kortermajad on ülemaailmne trend: arendaja ei mõtle enam ainult arhitektuurse pargi rajamisele, vaid püüab taimed pigem majja nii-öelda sisse ehitada. «Mitte rõdukastid, vaid terved puud kasvavad majast välja,» sõnab ta.

Sama trendi on näha ka Eestis: üha rohkem leiab arendusi, kuhu on kavandatud vähemalt põhjalikud ühised rohealad, tihti aga ka terved haljastatud terrassid ja rõdud, eriti ihaldatud ja imetletud on aga katuseterrassid. «Kuna kinnisvaraturg õitseb ja uusarendusi kerkib palju, siis peab teistest tugevalt eristuma. Mõeldakse, kuidas luua mõnus keskkond. Juba on müügiargumendiks, kui ümberringi rohelus ja võimalus minna oma aeda, isegi kui see on naabritega jagatud,» ütleb Mentaal.

Sellistes ühisaedades pole tegelikult ju midagi erakordset: ka maastikuarhitekt meenutab, et isetekkeline linnaaiandus levib juba ammu: näiteks vanemaealised hoolitsevad magalarajoonides ühistu lillepeenarde eest. Mentaal räägib, et menukaks on muutunud ka kogukondlikud asumiaiad, sellised on olemas näiteks Tallinnas Uues Maailmas, ka Tartus tegutseb Tartu Maheaed. See on selge märk sellest, et huvi aianduse vastu on ka linnades täiesti olemas, mistõttu uusarenduse korralik haljastus on ilmselgelt oluline.

«Aina trendikam panna näpud mulda ja isetegemine on moes. Enne olid eestvedajad keskealised ja tavaliselt alles 40ndates tekkis murrang, et tahaks ise teha. Täna on ka teadlikke nooremaid inimesi, kes tahavad muuta nii sees kui väljas oma eluruumi rohelisemaks,» räägib Mentaal. Haljastatud arendusse korteri soetamisel tulekski ka enda jaoks selgeks mõelda, kas oled seda tüüpi, kes hea meelega aiatöödega tegeleb – iseenesest säärased lahendused ilusad ei püsi.

Milliseid uusarendusi aiandushuviline vaatama peaks? Rohealaga kortermajade puhul on maastikuarhitekti sõnul hea keskkond selline, kus inimeste vabaaja veetmise kohad on autoparklast korralikult eraldatud ja pakuvad tõelist puhkamise võimalust.

Parklat puhkealast eraldav piire võib tema sõnul olla küll olla sümboolne, näiteks lihtsalt kõrrelised, kuid hekk on kindlasti parem. Turvalisuse huvides peaks ka lasteala ja jalgtee, kui see olemas on, autode liikumisest eraldatud olema.

Kui arenduse juurde kuuluvad terrassid ja need elanike meelest liiga vähe privaatsust pakuvad, saab eraldatust vähese vaevaga juurde tekitada, kui terrassialasid taimede ja mööbliga liigendada. «Isegi väike sõrestik, vahesein või kõrrelised aitavad, » ütleb Mentaal.

Kuhupoole Eestis vaadata?

Nagu kõik suuremad trendid ikka, on ka põnevate rohealadega korterelamud esialgu koondunud eelkõige Tallinnasse, kuigi on ka erandeid, näiteks Tartus ja Pärnus. Lahendused, mida neis hoonetes leida võib, on aga tõepoolest suurejoonelised.

Aurora Nova Astangul

FOTO: Endover

Tegemist on mitmes mõttes väga erilise korterelamuga. Hoone juurde kuuluvad korralikult haljastatud astmelised terrassid, kus vaba aega veetes on kerge unustada, et üldse linnas viibid. Ühiselu on lisaks võimalik veeta katuseterrassidel, majade juurde kuuluvad ka lemmikloomade välipesulad, kus saab oma neljajalgseid sõpru pärast jalutuskäiku mudast puhastada.

Lauluväljaku Residentsid Pirital

FOTO: Pindi Kinnisvara

Lauluväljaku kõrvale Mäe tänavale kerkib veel sel aastal kolm kortermaja, mille tõelised pärlid peituvad katusekorrusel: seal asuvad penthouse-tüüpi korterid, mille juurde kuuluvad suurepäraste vaadetega katuseterrassid, kuhu saab endale rajada mõnusalt haljastatud rohelise oaasi.

Riia kvartal Tartus

FOTO: Colordia

Tartu üle aastate suurimas ja suurejoonelisemas uusarenduses pole mõistagi ka haljastust unustatud, vastupidi, see on siin suisa kesksel kohal. Krundi keskosas moodustub terrassidest mägi, mis mitmekesistab haljastust. Paljude korterite juurde kuuluvad õdusad ja hästi läbi mõeldud katuseaiad.

T69a Terrassmaja Tallinnas

FOTO: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Nagu nimigi ütleb, on selle väikese, kõigest 19 korteriga maja põhiiseloomustajaks terrassid: need kuuluvad siin iga korteri juurde, kuigi kõige võimsamad lahendused peidavad end taaskord katusel. Lisaks sellele on maja õuealal piisavalt rohelust ja privaatsust ning mänguväljak pere pisematele.

Nurmenuku elamurajoon Pärnus

FOTO: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Selle arenduse esimese korruse korterite juurde kuuluvad terrassid, katusel on avar katuseaed. Kortermajade juurde kuulub suur roheala. Hoovialadel on turvalised mänguväljakud lastele ning skatepark ja pallimänguväljak suurematele spordisõpradele.

Lõokese ringmaja Tallinnas

FOTO: Endover

Rohelus on selle arenduse suurimaks märksõnaks: seda saab nautida hubasel, avaral ja privaatsel terrassil või esimese korruse korterite juurde kuuluval isiklikul muruplatsil, mis võõraste pilkude eest hekiga varjatud. Ringmaja südameks on sisehoov, kus mänguväljak lastele ja puhkenurgad täiskasvanutele.

Loe ka neid

Tagasi üles