Puumajja kodu otsides tuleb ostuotsus mitu korda läbi mõelda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Supilinn.

FOTO: MARGUS ANSU / PM/SCANPIX BALTICS

Viimase tosina aasta jooksul on paljud miljööväärtuslikud puitmajade piirkonnad näinud suurt renoveerimistuhinat ja kinnisvarahindade kasvu. Sinna kodu ostes tasub aga otsus põhjalikult läbi mõelda.

Tallinna ja Tartu menukad puitasumid on Kalamaja ja Supilinn. Sarnane vanade puitmajade hoogne kasutuselevõtt ja kordategemine toimub aga ka mujal linnades. 

Lahe Kinnisvara partner ja maakler Tauno Pajuri ütleb, et korter vanas puitmajas on tõeline õnnistus neile, kes soovivad oma kodu loomisele ise käed külge panna ja tahavad elada rahulikumas ning rohelisemas keskkonnas.

On ju ajaloolistes linnaosades ühtsemad ning tegusamad kogukonnad, väljakujunenud haljastus oma alleede ja parkidega ning õhus hõljub see seletamatu «miski», mis annab õige kodukoha tunde.

Kui puitmajja korterit osta, tuleb aga arvestada üsna mitme aspektiga, mis vana paneelmaja või uusarenduse elamispinna juures on tähtsusetud või siis vähemtähtsad.

Puitmaja korter oma eripäradega

Esiteks, puidust ehitatud maja elab ja hingab. Kuigi nendes on õhk parem, tuleb arvestada teatud naginate ja praksumistega, mis on iseenesest loomulik, aga ei pruugi kõigile meeldida. 

Teiseks, paljud puitmajad asuvad miljööväärtuslikel aladel, mis tähendab seda, et tegemist on planeeringutega määratletud piirkondadega, kus on planeerimisele ja ehitamisele kehtestatud ajaloolis-kultuurilisest eripärast tingitud piirangud. Kui ostate korteri sooviga seda ise renoveerida, siis peate arvestama, et piirangud ei lase võib-olla kõigil teie kodu ehitamise fantaasiatel realiseeruda.

Kahtlemata tuleb mõelda remondikuludele, mis reeglina kasvavad suuremaks, kui esialgu planeeritud. Põhjuseks võib siin olla vana küttesüsteem, ootamatult selguv vanade materjalide taastamis- ja kasutamiskõlbmatus või ka kogu kortermaja investeeringuvajadus. Puitmajades on tavaliselt vähe kortereid, mis tähendab, et ühistu liikmete ühine investeerimisvõime on madal ja väga raske on leida vahendeid kas või fassaadi ning katuse nõuetekohaseks renoveerimiseks.

Osa maju on ehitustööde finantseerimisprobleemi lahendanud pööningu väljaehitamisega, aga see ei pruugi olla alati võimalik. Seega on korter räämas ja kehva ühistuga puitmajas suhteliselt suur risk. Sellest lähtuvalt on pangad vanade puitmajade korterite ostu finantseerimisel pigem ettevaatlikud.

Müüa aitavad korras dokumendid

Kui keegi soovib oma korterit puitmajas müüa, siis peab arvestama, et paremini lähevad müügiks renoveeritud korterid, kuid seejuures on üks suur «aga» – odavalt kipsplaatidega ülelöödud ruumid miljööteadlikule ostjale ei meeldi.

Kindlasti peaks hästi korras olema dokumentatsioon, sest vana maja kohta on ostjatel palju küsimusi.

Linnades on veel küllaga vanu puitmaju, mis vajavad renoveerimist ja kuhu nii mõnigi pere saaks luua endale omapärase kodu. Alati leiab mõistliku tasakaalu renoveerimisriskide ja miljööväärtusliku asukoha vahel ehk siis vanale puitmajale elu sissepuhumiseks saab alustuseks soovitada vaid üht – küsige, küsige ja küsige!

Tagasi üles