Aprillis paljastas «Pealtnägija», et teeterroristiks nimetatud grusiinist ärimees ostab kokku elurajoonide teid ja veetrasse ning maksustab selle eest jõuliselt sadasid Eesti peresid. Kas nii võib teha?
Kas kodutee kasutamise eest raha nõudmine on õigustatud?
3. mai 2018, 10:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moraalselt, selgitab 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter, on selline äritegevus selge sigadus, aga seaduse järgi on õigus vara kasutamise eest raha küsida. «Täielik absurd, et sama mees on saanud skeemi juba aastaid kasutada ning enne teda harrastasid seda pikalt teised temasugused. See näitab, et süsteemis on krooniline viga, mille riik on pikalt parandamata jätnud,» rääkis Vahter.
Vahteri kinnitusel peaks võõrandamise korral kohalikule omavalitsusele ja elanikele kehtima avalikus kasutuses olevatele teedele ja infrastruktuurile ostueesõigus. «Samuti peaks avaliku tee müüki pannud kohtutäitur kindlasti sellest kohalikku omavalitsust ja elanikke teavitama, siin ei ole mingit muud võimalust,» lisas Vahter.
«See ei ole õige, et kodutee enampakkumise teade avaldatakse kuskil lehenurga avalikes teadaannetes ja sellega on asi korrektne. Ei saa eeldada, et inimesed kõik ilmunud avalikud teadaanded läbi loevad. Huvitatud osapoolte teavitamine on tahtmise küsimus. Kui näiteks Tallinnas tehakse teetöid, siis leitakse vastava tänava elanikud aadressi järgi väga edukalt üles,» rääkis Vahter.
«Inimesed peaksid sarnasel juhul vältima omakohut ja taotlema kohtult esialgset õiguskaitset. Kui omavahel kokkulepet ei saavutata, siis tuleb minna kohtusse, mis on vaevarikas, aga nii saavutatakse õiglane talumistasu. Pretsedent sama ärimehe, Konstantin Ivanišvili suhtes on olemas Rae vallast, kus mees nõudis avaliku tee kasutamise eest igalt perelt 50 eurot kuus, kuid pidi kohtuotsusega rahulduma 33 euroga aastas,» lisas Vahter.