Uuring: enamik eestlasi ei kujuta ette elu ilma telekata

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eesti kõige telerilembesemad inimesed on üle 40-aastased.

FOTO: Craig Robinson / PantherMedia / Craig Robinson/Scanpix

Samsung Eesti läbiviidud uuringu kohaselt on eestlased jätkuvalt telerirahvas.

Tänapäeval ei ole teler kodus ainult televisiooni vaatamiseks mõeldud seade, vaid toimib ühtviisi nii meelelahutuskeskuse, nutika abimehe kui ka disainielemendina. 

Samsungi tellitud teleriuuringus osales ühtekokku 500 inimest. Juba teist aastat järjest Eestis läbiviidud küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid omadusi inimesed moodsate telerite juures kõige rohkem hindavad ning milleks nutitelerite erinevaid tehnoloogilisi võimalusi kasutavad. 

Eestlane hindab kvaliteeti

Aprillis läbiviidud uuringust selgus, et Eesti kõige telerilembesemad inimesed on üle 40-aastased. Koguni kaks kolmandikku selle vanuserühma esindajaist ei kujutaks elu telerita ettegi. Alla 40-aastaste seas on vastav näitaja 48 protsenti.

57 protsenti vastanuist ei oleks nõus telerist loobuma rohkem kui nädalaks ning 9 protsenti ei kannataks ilma ekraanita välja tervet päevagi, selgus uuringust. 

«Eestlane on jätkuvalt telerirahvas ning hindab kõrgelt võimalust olla maailma asjadega teleriekraani vahendusel kursis,» kommenteeris Samsung Eesti juht Toomas Tiits, lisades et üldiselt on inimesed televiisori vaatamisest mõneks ajaks siiski nõus loobuma, ometigi leidis iga kümnes vastanu, et ei suudaks kasvõi üheks päevaks telerist loobuda.

Uuringu järgi peab 75 protsenti vastanuist koduste telerite puhul kõige tähtsamaks teguriks pildikvaliteeti ja kõrgresolutsiooni, teleekraani suurus oli oluline 68 protsendi jaoks. 

«Suurepärane pildikvaliteet on elementaarne omadus, mis peab heal teleril olemas, ent inimesed lähtuvad uue teleri soetamisel ka sellest, et see sobiks hästi interjööriga ning et sellega oleks võimalik ühtviisi hõlpsalt filme-saateid vaadata kui ka näiteks tervet oma nutikodu juhtida,» lisas Tiits.

Tagasi üles