Servituut on ühe mehe õigus ja teise mehe kohustus

Servituudid kui asjaõiguslikud kasutamisõigused.

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Servituut on kinnisasja koormatis, mis annab teisele omanikule õiguse kasutada naaberkinnistut teatud toimingute tegemiseks. Servituut võib olla, kas tasuline, tasuta või perioodiliste maksetega.

Servituutide näol on tegemist asjaõiguslike kasutusõigustega, mille puhul õigustatud isikul on ühel või teisel viisil lubatud võõrast kinnisasja kasutada. Kinnisasja omanikul lasub sealjuures kohustus aktsepteerida õigustatud isiku tegevust oma kinnistul. 

Uus Maa Kinnisvarabüroo maakleri Külli Friedrichsoni sõnul saab ka teistpidi - on ka servituute, mis hoopis kohustavad mingist tegevusest hoiduma. Näiteks saab servituudiga keelustada teatud kõrgusest kõrgema hoone ehitamise.

Kõige levinum servituut on aga teeservituut, mis annab õiguse sõita läbi teisele isikule kuuluva maatüki. Ent servituute seatakse ka muudeks juhtudeks, näiteks elektriliinide, vee- või kanalisatsioonitorustiku juhtimiseks läbi teise kinnistu. Ent servituudiga võib ka teatud tegevuse keelustada, näiteks teenivale kinnistule teatud kõrgusest kõrgemat hoone ehitamise. 

Reaalservituut ja isiklik servituut

Servituute liigitatakse laias laastus reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks, sõltuvalt sellest kas servituut on seatud kindla kinnisasja või isiku kasuks.

«Isikliku servituudi liigiks on kasutusvaldus, mis on põlisrendi sarnane õigus kasutada kinnisasja ja saada selle vilju, samuti isiklik kasutusõigus elamule või selle osale,» ütles Arco Vara maakler Janika Toots.

Kui üks maatükk koormatakse aga teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, on tegemist reaalservituudiga. Praktikas loetakse kõige sagedasemaks reaalservituudiks teeservituuti, mis annab valitseva kinnisasja omanikule õiguse sõita üle teeniva kinnisasja.

«Kui naaber lubab naabril üle enda kinnistu käia avalikule teele tava või suulise kokkuleppe alusel, siis selline võlaõiguslik leping kehtib vaid nende vahel. Sellekohane reaalservituut kehtib kinnisasja uue omaniku suhtes vaid siis, kui selle kohta on tehtud kanne Kinnistusraamatusse,» märkis Toots. Reaalservituudi võib seada ka vee- ja kanalisatsioonitrassi või tehnovõrkude rajamiseks läbi teise kinnistu

Nõudeid servituutidele

Servituudi seadmise lepingus lepitakse Friedrichsoni sõnul kokku servituudi ala, poolte õigused ja kohustused, tähtaeg ja tasu või ka asjaolu, et servituut seatakse tasuta. Servituut on kehtiv juhul, kui Kinnistusraamatusse on vastav sissekanne tehtud. See eeldab loomulikult mõlema osapoole nõusolekut. Servituut jääb sealjuures kehtima ka omanike vahetumise korral. Kui servituuti soovitakse aga tühistada, on selleks taas vajalik osapoolte nõusolek.

Kinnistule seatud piirangutega tutvumiseks on mitu võimalust. Kinnistusraamatusse kantud servituutide kohta saab uurida elektroonilises kinnistusregistris www.kinnistusraamat.ee. Kinnistu omanikule on päringu teostamine sealjuures tasuta.

Lisaks saab Maa-ameti geoportaalis (xgis.maaamet.ee) tutvuda ka niinimetatud kitsenduste kaardiga. Portaalis saab vaadelda kinnisvara suhtes tehtud kitsendusi, olgu selleks elektriliinid, looduskaitselised piirangud või muud kitsendused, mis osaliselt või tervenisti piiravad kinnistu kasutamist konkreetsel otstarbel.

Populaarne

Tagasi üles