Eesti Korteriühistute Liit: hädavajalike kulutuste tegemiseks ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsust vaja (1)
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
2. mai 2018, 11:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õnnetusi ikka juhtub ning selleks, et hilisemaid probleeme ja ühistuliikmete omaalgatuslikku tegevust vältida, peab ühistu juhatusel olema hea ülevaade korteriühistus toimuvast.
Uue, tänavu jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning nõuda seejärel korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul võib kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikud toimingud otsustada ka korteriühistu juhatus, kui leitakse, et viivitamine tekitab kaasomandi esemele olulist kahju.
Vajalike kulutuste mõiste
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on vajalike kulutustega tegemist juhul, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. «Näiteks on lekkiva torustiku parandamise kulu käsitletav vajaliku kulutusena, samas terve püstaku torustiku vahetamine ei pruugi vajaliku kulutuse määratluse alla mahtuda,» selgitas Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep.
Lõhkenud toru korral võiks selline kulu olla reeglina vee sulgemise kulu ja võib olla ka konkreetse lekkekoha lappimise kulu, mitte aga terve toru vahetamise kulu. Läbijooksva katuse puhul võiks säilimiseks vajalik kulutus olla läbijooksu koha kinnikatmise kulu ja võib-olla ka konkreetse läbijooksu koha parandamise kulu, mitte aga täies ulatuses terve katuse vahetamine.
Kui hoone karniisist kukub aga tükke, võiks Saulepi sõnul vajalik kulu olla varisemisohtlike karniisitükkide eemaldamise kulu, mitte aga täiesti uue karniisi rajamise kulu.
Ajafaktor kaalub üles üldkoosoleku vajaduse
Saulep leiab, et mõistlikuks ei saa pidada tegevust, kus avariijuhtumi kohese likvideerimise ja suuremate kahjude vältimise asemel, asub juhatus üldkoosolekut kokku kutsuma, et saada heakskiit avariijuhtumiga seotud kulutuste kandmiseks.
Mõned probleemid vajavad kohest sekkumist, seega ei ole kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemiseks vaja ei korteriühistu üldkoosoleku otsust ega ka korteriomanike kokkulepet. See on juristi sõnul põhjendatav asjaoluga, et antud kulutuse tegemine on seotud aegkriitilise toiminguga.
«Vältimaks aga aastaid vältavaid ja raha nõudvaid juriidilisi vaidlusi, soovitan korteriühistu juhtkonnal omada igakülgset ülevaadet korteriomanike eluaseme heaoluga seotud murededest ja selleks vajalikest töödest ning kulutustest. Et igaüks omaenda tarkusest midagi parandama ei hakkaks, peabki ühistul toimuvast hea ülevaade olema ning korteriomanike muredesse tuleb tõsiselt suhtuda,» märkis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.