Fotod: täna kuulutati välja Eesti parimad mõisad

Palmse mõis.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja/Scanpix

Eesti Mõisate Ühendus kuulutas täna pidulikul tunnustusüritusel välja Eesti parimad mõisad viies erinevas kategoorias.

Teaduste Akadeemia saalis toimunud tunnustusüritusel nimetati 2018. aasta parimateks Kernu mõis, Koluvere loss, Palmse mõis, Mooste mõis ja Vihula mõis.

Mõisakultuuri arendajana tunnustati arhitektuuriajaloolast Ants Heina.

Eesti Mõisate Ühenduse juhatuse esimehe Tõnis Kaasiku sõnul on kolmandat korda toimuva mõisakultuuri edendajate tunnustusürituse peamiseks eesmärgiks laiemalt teadvustada mõisate väga olulist rolli Eesti ajaloos, kultuuris ja ka tänapäevas.

«Käesolev aasta on Euroopa pärandkultuuri aasta ning kogu Euroopas ja ka Eestis on mõisatel pärandkultuuris väga oluline roll. Samuti soovime me väärtustada seda, et mõisad on olulised mitte ainult ajaloos, vaid ka tänapäeval. On ju mõisad Eesti eri paigus järjest olulisemad kohalikud tööandjad ja kultuuri ning regionaalse turismi arendajad,» lisas Kaasik.

2018. aasta parimad mõisad on:

Parim kultuurimõis 2018 – Kernu mõis

Kernu mõis.

FOTO: kernumois.ee

Kernu mõisa võib nimetada pereettevõtteks. Kernu mõis on avalikult tegutsenud ainult mõned aasta, kuid juba on mõisal tihe ning sisukas kontserdi- ja teatriprogramm. Mõisas korraldatakse ka erinevaid piletita kontserte ehk et keegi ei pea ukse taha jääma. Suviti tegutseb Kernu mõisas suveteater, kuid erinevad etendusi ja kontserte jätkub ka sügisesse.

Parim mõisatoitlustus 2018 – Palmse mõis

Palmse mõis Lääne-Virumaal.

FOTO: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Enamik Eesti inimestest teavad Palmse mõisa ja selle huvitavat muuseumi ning kaunist parki. Kuid Palmses mõisa juurde kuuluvad  ka mitmed huvitavad söögikohad, millest kaks asuvad mõisasüdames. Neist Palmse kõrts pakub tõsist eestimaist kehakinnitust, lisaks on kõrtsis huvitav väljapanek moonakate eluolust. Samuti pakub unustamatu elamuse mõisa veinikelder oma põnevate toitude ja jookidega.

Parim mõisamajanduse edendaja 2018 – Mooste mõis

Mooste mõis.

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Mooste mõisa majandab kohalikule vallale kuuluv sihtasutus. Mõisakompleksi arendamist alustati juba ligi 15 aastat tagasi peahoone restaureerimisega. Järgmisena võttis mõisa ühe kõrvalhoone kasutusele kunstnike hallatav ning juhitav kunsti ja sotsiaalpraktikakeskus.
Tänaseks on Mooste mõisas kasutusel juba ligi 10 kõrvalhoonet, mida rendivad erinevad äri- ja mittetulundusühingud. Mõisakompleksis tegutseb harrastusteater, toimuvad erinevad näitused, töötoad ja restaureerimise õpitoad. Samuti on aktiivses kasutuses külalistemaja ja toimub hulgaliselt mõisaekskursioone. Mooste mõis on hea näide, kuidas väikeses piirkonnas saab vald kohaliku ajaloo ja traditsioonide säilitamisele kaasa aidata.

Parim mõisa restaureerimistegu 2018 – Koluvere loss

Koluvere loss.

FOTO: koluvereloss.com

Käesoleva aasta restaureerimisteoks on Koluvere lossi taastamine. Pärast ligi 40-aastast kasutamist hooldekoduna ja nelja aastat kasutuna seismist müüs riik 700-aastase põneva ajalooga lossi 2005. aastal erakätesse. Tänaseks on see Kullamaa vallas, Liivi jõe väikesel saarel asuv unikaalne kastell-linnus saanud täiesti uue näo. Kolme meetri paksuste seintega hoonesse on rajatud ajaloolise interjööriga hotell ja restoran, samuti uhked ruumid vastuvõttude ja pulmade korraldamiseks.

Parim mõisamajutus 2018 – Vihula mõis

Vihula mõis.

FOTO: ARVET M

Käeosleva aasta parim mõisamajutaja, 16. sajandist pärit Vihula mõis on teinud läbi põhjaliku uuenduse. Erinevad mõisahooned on hoolikalt renoveeritud, säilitades nende ajaloolise hõngu. Kitsad trepid, vanad originaalsed laudpõrandad ja paksud paekiviseinad on saanud endale uue funktsiooni. Vihula mõisale on antud ka Rohelise Võtme keskkonnamärk, seega pööratakse hotelli igapäevatöös tavalisest rohkem tähelepanu keskkonnasõbralikkusele.

Vihula mõis pakub oma klientidele ööbimiseks 75 hästisisustatud tuba ja sviiti, samuti on klientide käsutuses erinevad vabaaja veetmise võimalused.  Vihula mõisale on omistatud neli tärni.

2018. aasta mõisakultuuri arendajana tunnustas Eesti Mõisate Ühendus Eesti arhitektuuriajaloolast Ants Heina, kelle sulest on aastate jooksul ilmunud kümneid mõisasid ja mõisakultuuri tutvustavaid raamatuid.