Magamistoa kavandamisel väldi tüüpilist viga
19. aprill 2018, 08:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Magamistuba kavandama asudes tuleb alustada sõna otseses mõttes voodist: kõige tähtsam on, et selle asukoht saaks ideaalne, alles seejärel pannakse paika kõik muu.
Magamistoa keskne mööbliese on mõistagi voodi, mistõttu pole just kuigi üllatav, et ka selle asukoht tuleb kõige esimesena läbi mõelda ja paika panna. «Voodi asukoht on kõige olulisem. See peab olema turvaline. Seljatagune peab olema kindel ja tugev, samuti ei saa otse voodi vastas olla ust, kust keegi ootamatult sisse jookseks,» selgitab sisearhitekt Mari-Liis Raudjärv.
Sisustusajakirjades näeb alati efektne välja akna alla asetatud voodi, kuid ka see ei sobi paljudele – tuleb järele proovida, kuidas voodis magajad end sellise asetusega voodis tunneksid. Samuti on kahele inimesele mõeldud magamistoas siiski mõistlik jätta, kui vähegi võimalik, käimisruumi mõlemale poole voodit, see tähendab, et voodi ei tohiks olla ühe küljega vastu seina lükatud.
Selleks, et välja selgitada, kuhu voodi kõige paremini sobib ja kus kõik selles voodis magajad end kõige paremini tunnevad, tasuks võimalusel asi maastikul ehk siis tulevases magamistoas selgeks teha. Enne ehituse ja siseviimistluse valmimist pole päris voodiga katsetamine mõistagi võimalik, kuid piisab ka, kui ruumis lihtsalt selle pilguga ringi vaadata või seista kohtadesse, mis tunduvad voodile sobilikud olevat.
Rõhku tasuks panna mugavusele
Kui voodi asukoht on kindel, siis tuleks kohe ka läbi mõelda, kui lai see on. «Selle järgi saab pistikupesade ja lülitite asukohti planeerida. Oleks hea, kui voodist välja tulemata saaks kõik tuled ära kustutada. Ja selle puhul tuleks arvestada, et viibides magamistoas kahekesi, peaks mõlemale inimesele jääma eraldi lülituse võimalus,» juhendab Raudjärv.
Ta meenutab, et elektrilahenduse planeerimise puhul tuleks kindlasti arvestada ka kõikvõimalike elektriseadmetega: kellad, raadiod, mobiiltelefonid. «Kõik, mis vajavad töötamiseks või laadimiseks elektrit ja mida harjumuspäraselt voodi juures hoiate, peaks saama omaette pesa. Vastasel juhul on hiljem mööda tuba pikendusjuhtmed,» hoiatab ta.
Ja see variant ei meeldi kindlasti kellelegi, sest mööda seina ääri või suisa risti üle põranda lohisev pikendusjuhe rikub ruumi tervikmuljet üllatavalt tugevalt, pealegi ei soovitata elektriohutuse huvides pikendusjuhtmeid igapäevaselt üldse kasutada.
Kindlasti tuleb läbi mõelda voodi mõlema poole valgustus, kuid kas valgustid on siinkohal seinapealsed või öökapil, on juba maitse küsimus. Sisearhitekt toob välja, et uue ja veel üsna vähe levinud trendina võivad valgustid ka kahel pool voodit otse laest rippuda nagu üldvalgustigi.
Oluline punkt magamistoa sisustamisel on, et selles toas ei tohiks olla liiga palju asju. Raudjärv sõnab, et see ruum peaks olema mugav, kena ja vaba kõigest üleliigsest, samas ei tasuks sisustamisega ka nii minimalistlikuks minna, et tuba enam mugav kasutada pole. «See on ruum, kus me võtame õhtul riided seljast paneme hommikul selga. See tähendab, et riideid kusagilt kaugelt otsima minna ei ole mugav. Need peaksid olema kohe käepärast. Samuti võiks mõelda mõnele toolile, kuhu neid asetada. Ka päevatekile võiks koht olla, sest muidu vedeleb see öösel põrandal,» räägib arhitekt.
Riiete paigutamine on üldse küsimus, mis vajab samuti eeltööd – näiteks, kui magamistuba pole ühendatud garderoobiga, ei saa riideid sellest toast välja jätta ja mingi koht, kus neid hoida, tuleb igal juhul leida. Sisearhitekt ütleb, et kui klassikalist kobakat riidekappi või liugustega lahendust ei taha, võib alternatiivina mõelda näiteks stangele: just sellise lahenduse on Raudjärv ise oma kodus kasutusele võtnud. «Kõik riided alates T-särkidest kuni kleitideni ripuvad riidepuul nagu poes. Ainult pesu ja spordiriided on kummutisahtlis,» räägib ta.
Magamistuba olgu magamiseks
Selleks, et magamistuba saaks õdus, hubane ja eesmärki täitev ruum, ei tule ainult seda silmas pidada, mis seal kindlasti olema peaks, vaid ka seda, mida seal kindlasti olla ei tohiks. Nii, ütleb Raudjärv, peaks magamistuba olema ruum magamiseks. «Televiisorit võiks üldse vähem vaadata, veel vähem võiks see magamistoas olla. Sama käib kõige muu kohta, mis pole seotud magamise, enese eest hoolitsemise või inimeste vahelise intiimsusega,» soovitab ta.
Samas, tõdeb arhitekt, on arvamusi nii palju, kui on inimesi ja kokkuvõttes teeb igaüks oma magamistoas seda, mida ise soovib. «Võib-olla tulevad seal just kõige paremad mõtted, on parim vaade aknast, see on ainus päikseline tuba kodus või muud taolist – sel juhul võib otse voodist ka globaalset korporatsiooni juhtida,» sõnab ta.
Raudjärve sõnul eestlased magamistubade sisustamisel väga millegi vastu eksima ja sisustus- või disainireegleid eirama ei kipugi. Rohkem on puudu oskustest: ei osata tekitada soojust, hubasust ja harmooniat.
Raudjärv ütleb, et kui parasjagu magamistuba sisustavale inimesele midagi soovitada, siis ehk seda, mida endale märksõnadeks võtta. Tema sõnul võiks magamistuba iseloomustada mugavus, naturaalsus, puhtus, selgus, pehmus ja lihtsus. See, kas ruum on tumedates või heledates toonides, on juba maitse küsimus.
Kindlasti tuleks mööbli valimisel tähelepanu pöörata kaasaegsetele lahendustele, mis ka magamistoas elu oluliselt mõnusamaks ja mugavamaks muudavad. Äärmiselt tähtis on valida hea voodi ja mugavad madratsid – see on tõenäoliselt üks tähtsamaid oste magamistoa puhul üldse.
Kuid ka kapisüsteemid, nende avamismehhanismid ja sahtlid on kohad, mille kvaliteedile tasub tähelepanu pöörata. Samuti kõik elektrilised lahendused: tänapäeval on kõike võimalik puldist juhtida, ka valgusteid ja kardinaid näiteks. «Võib programmeerida, et teatud kellaajal sõidab kardin eest ära, lülituvad tuled sisse või välja, hakkab muusika mängima,» loetleb Raudjärv.
See kõik tuleks enne asja kallale asumist oma soovide ja vajaduste kontekstis läbi mõelda ning paika panna, millesse kindlasti investeerida ja mis pole nii tähtis: sel moel kujuneb just konkreetse kasutaja vajadustele vastav magamistuba.