Hobiaedniku kogemus: peenrakastide esimene hooaeg möödub üle kivide ja kändude

Lõunasuunda avanev ruutmeetriaed.

FOTO: Dagmar Mustonen

Rohenäpust Dagmar Mustoneni esimene aasta peenrakastidest koosnevas tarbeaias oli vaatamata kehvale suvele korralik ja saagirikas. Põhjalikkusele ja funktsionaalsusele rõhuv naine on nüüd kaks korda targem ja kogenum.

Mustonen valis peenrakastide asukohaks tinglikult parima koha oma aias – «ruutmeetriaed», nagu naine seda kutsub, avaneb lõunasuunda ning on terve päeva päikese sooja silma all. Naise sõnul võiks see küll tuulte tuulte eest veidi varjatum olla, ent madalate kultuuride kasvatamiseks ei oma see erilist tähtsust.

Mustoneni esimene peenrakast sai ehitatud käepärastest vahenditest juba päris mitu aastat tagasi. Kuna aiaplaan polnud veel lõplikult paigas, ent soov vähemalt maitserohelist kasvatada püsis, tundus teisaldatav peenrakast naisele sobivaima lahendusena.

«Esimese, iseehitatud puidust kasti materjalid olid käepärased, see polnudki mõeldud pikalt kestma. Korralikust immutatud prussist saab muidugi päris vastupidavad kastid, kuid otsustasin ise taaskasutatud plastikust peenrakastide kasuks, nende eluiga on väga pikk,» märkis Mustonen. Klassikalistest peenravagudest tüdinud naise jaoks on funktsionaalsus ja peenrakastide otstarve võrdväärsed koduaia üldilmega.

Kokkuhoid töömahu arvelt

Kuna Mustoneni aia pinnas on suhteliselt niiske ja ebatasane, otsustas naine pinnase korralikult ette valmistada, et tulemus võimalikult kvaliteetne ja pikaajaline jääks.

«Kontimurdev pole see töö kindlasti, kaevamistööd tegin suuremas osas ise, mees vedas killustikku,» ütles Mustonen. Aiandushuviline naine soovitab siinkohal pinnast mitte ette valmistada, vaid see hoopis papiga katta. Niiviisi on ettevalmistustöödele kuluv aja- ja ka töömaht kordades väiksem.

Kõik head asjad vajavad veidi aega ning seetõttu on ka Mustoneni tarbeaed veel lõplikult viimistlemata.

Dekoratiivsetel eesmärkidel aga ka ka kaitseks koera eest, said peenrakastid tänavu sügisel aia ümber. Lisaks küpseb naise peas mõte ka aiast väljaspoole lillekaste ning miks ka mitte ka mõni raam  ronitaimede tarbeks rajada.

FOTO: Dagmar Mustonen

«Kastide vahelise ala ja käiguteed soovime katta jämeda kooremultšiga või dekoratiivse peene graniitkillustikuga, et oleks pehmem käia ja kenam vaadata. Kavatsen jätkata n-ö ruutmeetriaiandusega, kastidele panen 33x33 cm ruutudega sõrestiku,» tutvustas Mustonen oma tulevikuplaane.

Pretensioonikas Eesti suvi

Mustoneni esimene peenrakastide hooaeg möödus üle kivide ja kändude, ent lõppkokkuvõttes on naine rahul, kuna võrdlemisi kehvast suvest hoolimata, läks esimese katsetuse kohta isegi päris hästi. Süüdlasi ei tule sealjuures kuigi kaugelt otsida – külm suvi ja kultuurtaimede nõudmised muudavad aianduse Eesti oludes võrdlemisi katsumusterohkeks.

«Olen enda jaoks nüüd uue hooaja kogused välja timminud ning enamusele liikidele jään kindlaks,» märkis naine. Kastides saab Mustoneni sõnul kasvatada peaaegu et kõike. Katsetajast hobiaednik kasvatab pisikestes kogustes kõikvõimalikke köögivilju ja peab juba varakult plaani aiandushooaja avamiseks.

Hobiaednik kasvatab pisikestes kogustes kõikvõimalikke köögivilju.

FOTO: Dagmar Mustonen

Et seemnete idanevuses veenduda, teeb Mustonen varakevadel proovikülvid toas. See annab naisele piisavalt aega vajadusel uued seemned tellida ning oma aiandusplaanid enne hooaja algust ümber teha.

Loe ka neid

Tagasi üles