Korteriomanik ei saa omaalgatuslikult maja prügiveo teenusest loobuda (1)
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
10. mai 2018, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korteriühistutes tuleb üsna tihti ette vaidlusi kommunaalkulude tasumise üle, prügiveo teenusest loobumine on üks neist. Seaduse silmis on selline teguviis aga taunitav.
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul tuleb korteriühistutes aeg-ajalt ikka ette vaidlusi majandamiskulude üle, milles üks või teine korteriomanik üritab loobuda kulude tasumisest, väitega, et tema prügi ei tekita või viib selle sootuks mujale.
«Ühistu liikmel puudub õigus «välistada» end majandamiskulude kandmisest, sõltumata sellest, kas tegemist on prügiveokuluga või mõne muu ühistu poolt kogutava kululiigiga,» selgitas Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep.
Korteriühistu liikmed täidavad nimelt enda kohustusi korteriühistu põhikirja ja seaduse alusel. Seadus aga ei vabasta korteriomanikku maksekohustusest olukorras, kus ta on näiteks leppinud naaberühistuga kokku, et viib prügi hoopis nende konteinerisse.
«Kui korteriühistu on sõlminud prügivedajaga lepingu, täidavad lepingust tulenevaid kohustusi kõik omanikud ehk teisisõnu jagatakse üldkulu vastavalt korteriühistu arvestusmetoodikale kõikide korteriomanike vahel,» selgitas jurist.
Kulude jaotamist silmas pidades on Tallinna Ringkonnakohus märkinud järgmist:
«Korteriomanik ei saa enda tegevusega luua olukorda, kus ta peab majandamiskulude eest vähem tasuma. Vastasel korral võiks välja jõuda selleni, et mõni korteriomanik maksaks vähem prügiveo eest, sest tema väga palju prügi ei tekita või selleni, et mõni korteriomanik tasuks vähem näiteks trepikodade koristuse eest põhjusel, et ta mõne kuu jooksul korterit ei kasutanud. Kuivõrd kortermajas on paljude teenuste ja kulutuste osas tegelikku tarbimist ja kulutuste tegelikku põhjustajat raske leida, siis ongi seadusandja loonud lahenduse, mille kohaselt tuleb sellised kulutused jagada kõikide korteriomanike vahel korteriomandi mõttelise osa suurusest lähtuvalt.»