Broneerimisleping on kinnisvara tehingutes kasutatav müüja ja ostja vaheline kokkulepe, mille kohaselt müüja kohustub mitte võõrandama kokkulepitud aja jooksul kinnisasja kellelegi teisele. Sajaprotsendilist õiguskindlust see paraku ei anna.
Jurist: broneerimislepingut ei saa käsitleda kinnisvara ostmise eellepinguna
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
11. aprill 2018, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Õigusbüroo OÜ peajurist Janno Pervi sõnul ei saa broneerimislepingut käsitleda korteriomandi või kinnisasja ostmise eellepinguna, kuna võlaõigusseaduse paragrahv 33 kohaselt peab kinnisasja omandamisele suunatud eelleping olema notariaalselt tõestatud ja selle sisuks on kokkulepe, mille kohaselt kohustuvad pooled tulevikus sõlmima kinnisasja müügilepingu.
Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Egon Juhansoni sõnul võiks lepingu sõlmida alles siis, kui mõlemad osapooled on enda otsuses 100 protsenti kindlad.
«Kui ostja ja müüja on kindlad soovis kinnisasi osta või müüa ja pooled käituvad heauskselt, siis on mõistlik kokkulepe sõlmida, kinnitamaks mõlemapoolset tahet,» märkis ka Perv. Samuti annab broneerimisleping õigusliku aluse nõuda lepingu alusel tasutud raha tagasi juhul, kui kinnistu müügitehing sõlmimata peaks jääma.
Broneerimisleping on vaid lihtkirjalik kokkulepe
Kuna võlaõigusseaduse paragrahv 33 kohaselt peavad kinnisasja omandamisele suunatud tehingud olema notariaalselt tõestatud, ei saa broneerimisleping tagada sajaprotsendilist õiguskindlust broneerimislepingu osapooltele.
«Sajaprotsendilise garantii annab vaid notariaalselt sõlmitud leping,» ütles Perv. Peamine komistuskivi ongi siinkohal Pervi sõnul võlaõigusseaduse samast paragrahvist tulenev kinnisasja omandamisele suunatud tehingute notariaalselt tõestatud vorminõude rikkumine, mis tähendab, et broneerimisleping ei ole õiguspädev ning ei anna ostjale õigust kinnistu soetamiseks.