Päästjad tuletavad meelde: kulu põletamine on ohtlik ja keelatud
10. aprill 2018, 12:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästjad tuletavad kevadilmade saabudes meelde, et kulu põletamine on ohtlik ja keelatud.
Viimastel aastatel on väljakutsete arv maastiku- ja kulupõlengutele küll vähenenud, 2017 aasta näitel toimus Ida päästekeskuse piirkonnas kevadel kolme kuu jooksul 265 erinevat maastikupõlengut, mis olid seotud kulupõlemisega. 2016. aastal ka kolme kuu jooksul see number oli 320. Samas on päästjaid juba mõned korrad kutsutud kustutama esimesi kulupõlenguid.
Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann märkis, et kulupõlengud on Ida-Virumaal iga-aastane probleem. Päästesündmuste arv tõuseb pärast lume sulamist, kui päike hakkab intensiivselt kuivatama pinnast ja vana taimestikku ning inimesed hakkavad rohkem väljas viibima. «Olenevalt ilmastikuoludest võib intensiivne kulupõlengute periood kesta ligi kaks kuud. Meie turvalisus sõltub meie endi käitumisest, jättes süütamata kuluheina jätad hävitamata looduse ja teise inimese vara,» ütles Holzmann.
Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Jaak Kirsipuu sõnul on lisaks kulutule levimisohule metsa ja ümbruskonna hooneteni märkimisväärne kahju ka kulupõllu elustikule. «Kevadel on pisiloomad aktiivsed ja linnud otsivad pesitsuspaikasid. Samuti elavad põldudel paljud kasulikud putukad. Kulutuli hävitab suure osa elustikust hetkega,» rääkis Kirsipuu.
Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Urmas Grüning rõhutas, et paljudel juhtudel tekitavad kulupõlengud laste mängimisel tulega, kuid siinkohal tuleb ära märkida ka täiskasvanute hooletust või tahtlust põlengute tekitamisel, seejuures tehakse seda tihti ilmselt tahtlikult. Samuti ei ole haruldased juhtumid, kus ulatuslikud kulupõlengud võivad alguse saada kevadiste koristustööde käigus ja metsas tehtavate lõkete tõttu, kui jäetakse täitmata tuleohutusnõuded.
«Ei koristata lõkkekoha ümbrust kuivanud taimestikust, ei arvestata ilmastikuolusid, puuduvad esmased tulekustutusvahendid ning jäetakse lõke järelevalveta,» ütles peainspektor.