Korstnapühkija: ülekütmise vältimiseks tuleb kampsunid selga panna (2)
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
8. aprill 2018, 20:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kutseliste korstnapühkijate sõnul saavad vähesed inimesed korstna puhastamisega iseseisvalt hakkama. Tahm pühitakse küll seintelt maha, ent selleks, et kogu süsteem puhastatud saaks, on vaja spetsialist kutsuda.
Seadus näeb ette, et korstnaid tuleb iga aasta puhastada. Eramu korstnat võivad majaomanikud tuleohutuse seaduse järgi ise puhastada, ent igal viiendal aastal peab korstna puhastama ja kütteseadme ohutust kontrollima kehtiva kutsetõendiga korstnapühkija, kes väljastab kütteseadme puhastamise ja kontrolli kohta ka vastava akti. Korstnapühkimise vajadusse ja põhjalikkusesse tuleb suhtuda täie tõsidusega, sest nii kestab küttekeha kauem ning ei sea ohtu inimese tervist ja kodu.
«Korstnapühkijad üldiselt ütlevad, et väga vähesed inimesed saavad hakkama korraliku tööga. Tahm ja nõgi pühitakse seintelt maha, aga selleks, et kõik saaks pühitud, on vaja spetsialisti külaskäiku,» märkis MTÜ Eesti pottsepad liige Paul Pääso.
Kutselise korstnapühkija Kristina Vennikase sõnul leidub paraku ka selliseid ametimehi, kes küll väljastavad korstnapühkimisakti, ent panevad sinna kirja suvalise kutsetunnistuse numbri. Vennikas soovitab enne korstnapühkija kutsumist kindlasti uurida Eesti Korstnapühkijate Koda ning veenduda korstnapühkija kutsetõendi kehtivuses. «Kui peaks tulema mingi kindlusjuhtum, siis kindlustusettevõtte kindlasti arvestab seda akti,» märkis Vennikas.
Külmad ilmad panevad rohkem kütma
Korralikud külmakraadid ja paukuv pakane tingib Vennikase sõnul olukorra, kus inimesed kipuvad kohutaval kombel üle kütma. «Palun pange toas kampsun selga, kui teil külm on, ärge kütke üle. Soojustage maja järgmiseks aastaks ära, et ei oleks enam sellist seisu,» jagas Vennikas soovitusi.