Energiatõhusad hooned on palju enamat kui lihtsalt A-energiklassi majad

Parima energiatõhususe saavutate siis, kui ehitusse piisavalt investeerite.

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Hoone energiatõhususe mõiste on tänapäeval ebapiisavalt defineeritud, kuna keskendub hoone kütteks kuluvale energiale ja ei arvesta ehituseks ning tehnosüsteemide loomiseks kulutatud energiat piisavalt.

Energiatõhususe miinimumnõuded on hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, mida tuleb järgida varakult hoone püstitamisel ja suuremal rekonstrueerimisel. Hoone vastavust nõuetele hinnatakse ehitusprojekti alusel juba hoone projekteerimisfaasis.

Vähest energiakulu ei tohi saavutada halva sisekliima arvelt, seega on parima energiatõhususe saavutamiseks vajalik piisavalt suur alginvesteering. «Renoveerimise käigus antakse hoonele järgmised 30–50 aastat eluiga ja selle aja jooksul võivad ka väikesed võidud kumuleeruda märgatavaks tulemuseks,» ütles Wineco OÜ energiatõhususe spetsialist Kaspar Pae. Lisaks tõuseb energiatõhusaks renoveeritud hoone väärtus ning kui hoone sisekliima eest on korrektselt hoolt kantud, muutub ka elukeskkond tunduvalt tervislikumaks. 

Parima energiatõhususe saavutamiseks on seega üldiselt vajalik teha küllalt suuri alginvesteeringuid. Üldjuhul on vajalik sisse seada soojatagastusega ventilatsioonisüsteem, võimalik, et soojuspump ja ka hooneautomaatika. See kõik viib Pae sõnul aga investeeringuvajaduse üles.

Sisekliima ei ole tasuvusajaga mõõdetav

Elektrienergia efektiivsemaks kasutamiseks on riiklikult ette määratud maksimaalsed energiakasutuse klassid, mis lähevad lähiajal tunduvalt karmimaks. Seega tuleb Timbeco Woodhouse OÜ projekteerimisosakonna juhi Raino Kivioja sõnul investeerida projekteerimisse ja ehitamisesse senisest enam. Projekti tasuvusaeg aga pikeneb. Kehtib väär arusaam, justkui peaks hoone energiakasutus kohe hoogsalt vähenema ja investeeringul peaks olema mõistlik tasuvusaeg.

«Ei mõisteta, et suur osa investeeringust võib minna hoopis sisekliima parandamiseks, mis ei ole tasuvusajaga mõõdetav. Tervist on raske rahas mõõta,» rõhutas Kivioja. Paremat sisekliimat ja väiksemaid kommunaalkulusid saab mehe sõnul tunda alles siis, kui viimased laenumaksed on tehtud.

Tasuvusprobleeme annab vältida

Hoone energiatõhusa renoveerimise korral võivad problemaatiliseks kujuneda valesti valitud tehnilised lahendused või tehnosüsteemide vale dimensioneerimine. Olulist rolli mängib Pae sõnul hilisemal kasutusel ka tehnosüsteemide seadistamine ja töö juhtimine.

On oluline kaaluda investeeringut erinevatesse tehnovidinatesse ja soojustamisesse. Teinekord on veidi energiasäästlikum talvel enam kütta ja jätta kulutus renoveerimiseks tegemata.

«Keskendumine ainult küttekuludele on pildi üldisest energiatõhususest moonutanud, kuna piisavalt ei arvestata materjalide tootmiseks ja ehituseks kulutatavat energiat,» märkis Eesti arhitekt Mihkel Tüür. Mees toob lihtsa näite: kui soojustada ära paarkümmend aastat vana eramu koos soojavahetiga ventilatsiooniga ja teha kulutus väärtuses 24 000 eurot – on see õigupoolest majanduslikult mõttekas?

«Kui soojustada ära paarkümmend aastat vana eramu koos soojavahetiga ventilatsiooniga ja teha kulutus väärtuses 24 000 eurot -  on see majanduslikult ikka mõttekas? Oletame, et 150-ruutmeetrise eramu kütteks kulutatakse soojustamata kujul ligikaudu 1400 eurot aastas ja soojustamisega tekib kokkuhoid poole võrra, mis on väga optimistlik prognoos. Selline investeering saadakse nulli 34 aasta pärast,» ütles Tüür.

Ka renoveeritav kinnisvaraobjekt võib ehitustöödele oma piirid seada. Pae sõnul ei pruugi sõltuvalt ehitise seisukorrast ja konstruktsioonist kõik lahendused rakendatavad olla. Seetõttu tulebki juba planeerimisfaasis hakata põhjalikku eeltööd tegema. Kaasata tuleks spetsialiste erinevatest valdkondadest, et leida soodsaim moodus edasiliikumiseks.

Palju sõltub planeerimisfaasist

Energiatõhusa renoveerimise puhul on seega tähtis juba varajases planeerimisfaasis põhjalik eeltöö ära teha. See on aeg, kus on võimalik põhimõttelisi suunamuutusi veel võrdlemisi madalate kuludega teha. Selleks, et planeerimisfaasis valitaks parimad lahendused, tasub kaasata eri valdkondade spetsialiste, kes oskavad ohte ja edasisi kitsaskohti ning puudujääke vältida.

«Üldjuhul kulutatakse hoone elutsükli jooksul kulutatavast energiast vähemalt 3/4 ehitusprotsessis ära ja ainult 1/4 kulub kütmisele hoone kasutusperioodil. Selle taustal on  suhteliselt arusaamatu, miks tegeleda 1/4 energiaga ja 3/4 energiast jätta tähelepanuta?» spekuleeris Tüür.

Nõnda võib ökonoomselt ehitatud D-energiaklassi hoone olla märksa energiatõhusam kui ehitusprotsessis energia ära raisanud A-energiaklassi hoone, sest hoone elutsükli vältel kulutab esimene kokkuvõttes vähem energiat, kuna on oluliselt ökonoomsemalt ehitatud.

Ökonoomne saab kogu renoveeritav projekt olla alles siis, kui selle analüüsil arvestatakse hoone kogu elutsükli jooksul kulutatud energiat. Sealhulgas hoone rajamisele, lammutamisele ja utiliseerimisele tehtud kulud ühes materjalidega ja energiatarbimisega tervel kasutusajal. Kui kogu hoone elukaart arvesse võtta, tekib tervikpilt ka ökonoomsusest ja kulutatavast energiast.

Loe ka neid

Tagasi üles