Soojuspumpade tulevik peitub nende oskuslikus kombineerimises

Ehitusmess Eesti ehitab 2018.

FOTO: LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Soojuspumbad jagunevad laias laastus kolmeks: õhk-õhk-, õhk-vesi- ja maasoojuspumpadeks. Milles seisneb aga nende erinevus ning kuidas garanteerida soojuspumpade efektiivsus?

Soojuspumbad töötavad efektiivselt nii suvel kui talvel. Pumpade erinevus seisneb ennekõike nende lähtekohas. Lihtsalt öeldes ammutab õhk-õhk-soojuspump vajaliku soojusenergia välisõhust ja annab selle edasi ruumis ringlevale õhule. Õhk-vesi soojuspump ammutab seevastu maja kütmiseks vajaliku soojusenergia ümbritsevast õhust ning annab selle üle maja küttesüsteemile - kas radiaatoritele või põrandaküttele. Maasoojuspump, nagu nimigi ütleb, kasutab soojusallikana aga maapinda.

Tulevik on kombineerimises

Bestair Kaubandus OÜ müügijuht Rivo Kaljuvee sõnul on maasoojuspumpade iga-aastane müügikasv olnud ligikaudu 10-15 protsenti. Pumpade osas on viimase 10 aastaga Eesti teadmistepagas jõudsalt kasvanud. Leidub vanemaid tegijaid, kes on turul juba kümnendat-viieteistkümnendat aastat, ent on ka neid, kes on lühikese viie aastaga vajamineva kompetentsi saavutanud. 

Pikemas perspektiivis on õhksoojuspump oma tasuvusaja suhtes kõige odavam investeering, teiste süsteemide maksumuse tasuvusaeg on Systemair AS projektijuht Tanel Talva sõnul oluliselt suurem.

«Mina näen seda, et õhksoojuspumpade vastu on meie turg enam-vähem ammendunud,» märkis Talva. Pumpade eluajaks loetakse keskmiselt kümme aastat, seega on paljud koduomanikud oma pumpadega praegu juba teisel ringil. 

Kaljuvee sõnul pumpade tehnoloogilises arengus lähiajal midagi revolutsioonilist oodata pole. Kui inimene soovib võimalikult väikese investeeringu eest võimalikult suure kasu saada, tuleb osata erinevaid küttelahendusi kombineerida. 

Populaarne

Tagasi üles