Eesti ehitab: mahud üha kasvavad

Foto: Eesti Näituste AS

Ehitusmahud kasvasid 2017. aastal märkimisväärselt: viimati mäletame nii suurt kasvu aastal 2012.  Mullu ehitasid Eesti ehitusettevõtted Eestis ja välisriikides kokku 2,5 miljardi euro eest. Kasvunumber oli muljetavaldav – 18%, kusjuures Eestis kasvasid ehitusmahud tervelt 23%. Enam kui 10% kasvu üle rõõmustavad ka materjalitootjad.

Nõudluse haripunkt teadmata

„Väljastatud ehituslubade statistikast võib järeldada, et nõudlus uute elamispindade järele püsib,“ kinnitab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson.

Mullu väljastati ehituslubasid eluruumidele 23% rohkem kui 2016. aastal ja mitteeluhoonetele ligikaudu 18% rohkem kui 2016. aastal.

„Kasv on muljetavaldav, ent samas on ehituslubade statistika põhjal järjest keerulisem nõudluse kestvust ja haripunkti ennustada. Ehitusloa taotlemise ajendiks ei pruugi olla mitte kohene valmisehitamise soov, vaid sisekliimanõudega hoonetele kehtestatud energiatõhususe piirmäärad,“ ütleb Peterson. „Alates 1. jaanuarist 2020 karmistuvad need oluliselt ja hoonete ehitamine muutub kallimaks. See on suure tõenäosusega üheks põhjuseks, miks ehituslubade väljastamisel on olnud suur kasv. Soovitakse taotleda võimalikult palju ehituslubasid veel enne uute nõuete rakendumist.“

Kuna turg on küllaltki hinnatundlik, siis ei pruugi uutele nõuetele vastavate hoonete müügihinnad kohe olla konkurentsivõimelised. Nii mõnigi arendaja, kes ehitusloa hiljem taotleb, võib planeeritud investeeringud seniks (mõneks aastaks) külmutada, kuni turg on jõudnud uue reaalsusega kohaneda. Seega võib pärast uute energiatõhususe nõuete rakendumist teatud perioodiks ees oodata ehitusturu oluline jahenemine.

„Jääb vaid loota, et riigil jätkub piisavalt tahet ja tarkust eelseisvat võimalikku jahenemist läbi meetmete või riigitellimuste osakaalu suurendamise leevendada,“ lausub Peterson.

Mis puutub teede ja rajatiste ehitamisse, siis lähiajal suuri kukkumisi oodata ei ole, sest on käimas ja käivitumas mitu suuremat tee-ehitusprojekti.

Eesti Ehitusmaterjalitootjate Liidu juht Enno Rebane nendib: „Taristuehitus oli enne aastat 2017  miinuses, aga loodame tänavuseks ja järgmiseks aastaks kasvuruumi.“

Murekohaks maksupoliitika

Rebase hinnangul on tõrvatilgaks meepotis praegune maksupoliitika: „Oleme endiselt naabritest kordades kõrgemate keskkonnatasudega, sealjuures kasvavad näiteks paekivi kaevandamisõiguse tasud iga-aastaselt 5%, see tähendab, et käärid naabrite ja meie vahel suurenevad veelgi. Väga oluline on mõista, et me ei mängi eraldi liivakastis, vaid naabritega võrreldes kordades erinevad maksumäärad pärsivad oluliselt meie võimalusi,“ arutleb Rebane. „Lisaks tõstetakse maksemäärasid kütustele, lisatakse raskeveokimaksule raskeveokite teekasutustasu. Tulumaksuvaba osa suurendamine palkades aitab pigem teenuste sektorit ja ei aita tööstussektorit, kus miinimumpalka saavad need oskustöölised, kellele lisaks makstakse ümbrikupalka.“

Materjalitootjate liidu hinnangul on must palk üks koht, kus vaja oleks riigi oluliselt julgemat sekkumist, et kõik võiksid tööd teha võrdsetes konkurentsitingimustes. Uus keeruline tulumaksusüsteem suurendab pigem skeemitajate võimalusi, võimaldades neil lisaks maksta suuremat summat puhtalt.

Ehitus numbrites:

• Ehitussektori keskmised palgad püsisid juba kolmandat aastat järjest alla vabariigi keskmise taseme.
• Järjest suurem on nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele.
• Hooneid ehitati 2017. aastal  kokku 1,6 miljardi ja rajatisi 846 miljoni euro eest. Ka eelmisel perioodil mõjutas kohalikku turgu enim hoonete ehitus, kus tõusutrend püsib juba alates 2013. aastast.
• Ehitusmahud on kerkinud kümne aasta tagusele tasemele, kuid tööhõive ehitussektoris on 10 aasta tagusega võrreldes oluliselt väiksem.
• 2008. aasta ehitustööde maht 2,4 miljardit eurot, tööhõive 81 000 töötajat.
• 2017. aasta ehitustööde maht 2,5 miljardit eurot, tööhõive 57 000 töötajat.

Siit võib järeldada, et ka ehitussektoris on tootlikkus ühe töötaja kohta kümne aasta taguse ajaga võrreldes märgatavalt kasvanud.

Tublid eksportijad materjalitootjatest:

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete käive kasvas 2017. aastal 15% võrra – 523 miljoni euroni ja ettevõtete ekspordikäive kasvas pea samapalju – 176 miljoni euroni. Olulisemad eksportijad on ehitusvahtude ja vuugihermeetikute valmistaja Krimelte kõrval avatäidete tootjad/paigaldajad (Metus-Est, T-Tammer, Saajos, Viking Window, Malmerk Fassaadid, Saku Metall Uksetehas, Lasita Aken), betoonelementide ettevõtted (TMB Element, Lasbet Tootmine, Muuga Betoonelement, E-Betoonelement, Betoneks), lubjakivitoodete pakkujad (Kunda Nordic Tsement, Nordkalk), müürikivide tootja Bauroc, katusetoodete müüja Monier, plasti ja ehituskeemia firmad (Pipelife Eesti, HAKA Plast, Remei Baltica).

.

4.-7. aprillini toimub Eesti Näituste messikeskuses rahvusvaheline ehitusmess Eesti ehitab 2018, kus ligi 250 ehitamisega ja ehitusmaterjalidega seotud ettevõtet tutvustavad ehitusala asjatundjatele ja -huvilistele hooaja uusimaid ehitusmaterjale ja ehituslahendusi. Samuti saavad messikülalised praktilistes töötubades küsida nõu otse spetsialistidelt, ning seminaridel teada suundadest ehitusega seotud erinevates valdkondades. Rohkem infot ehitusmessi eksponentide ning seminaride ja töötubade kohta: www.eestiehitab.ee