Kinnisvarakelmid tegutsevad peamiselt üüriturul ja seda nii lühiajalise kui ka pikaajalise üürisuhte korral. Ka Eesti kinnisvaraportaalid pole kelmide tegevusest puutumata jäänud.
Kinnisvarakelmid tunnevad end kõige mugavamalt fiktiivsete välismaalaste nahas
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
23. märts 2018, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Hannes Kelti sõnul on välisriigis kinnisvara üürides märkimisväärselt suurem oht kelmuse ohvriks sattuda. Mehe sõnul tunnevad kurjategijad end sellise skeemi korral turvalisemalt ning tegutsevad ka sellevõrra julgemalt.
«Kelmi tavapärane kuulutus on järgmine: ta pakub tuntud kinnisvaraportaalis ilusate fotode ja soodsa hinnaga üüripinda ning sageli tuuakse üürimise põhjuseks see, et viibitakse välismaal ja elamispind seisab muidu tühjana. Lauda toodud «välismaa kaardiga» põhjendatakse välismaistelt numbritelt helistamist ning inglise või muus keeles suhtlemist,» märkis Kelt.
Esimeseks ohumärgiks on selliste skeemide puhul kasvõi asjaolu, et keeldutakse telefonitsi rääkimast. Ohumärgiks võib pidada ka seda, kui raha saaja ja riik ei lähe kokku isikuga, kellega varasemalt läbirääkimisi peeti. Kui ettemaksu küsitakse aga tavapärasest erineval viisil ja kujul, näiteks Western Unioni kaudu, oleks mõttekas tehingust samuti pigem loobuda.
Nõuandeid riskide vähendamiseks:
- olla valvas välismaisete üürileandjate suhtes;
- teha internetis põhjalik taustakontroll, sh uurida kuulutuse fotode, kuulutaja kasutajanime, kontaktide ja aadressiga seonduvat;
- lepingu sõlmimisel ja ettemaksu tegemisel küsida lisatõendeid, näiteks fotot teatud esemest või detailist;
- konsulteerida ja küsida tagasisidet eelmistelt üürnikelt.