Soomest tagasi kolivate ehitajate nõudmised kergitavad kinnisvarahindu?

Uusarenduse kerkimine Tallinnas.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Kuigi eile avaldatud pressiteates väideti justkui oleks ehitusvaldkonna hinnakasvu taga Soomest naasvad ehitajad, kes palganõudmistega hinnad lakke viinud, leidub neid, kes ütlevad, et see ei vasta tõele.

Eile avaldatud Pindi Kinnisvara pressiteates ütles ettevõtte tegevjuht Elari Udam, et lõviosa ehitushinna kallinemisest on tingitud Soomest naasvate ehitajate kõrgetest palganõudmistest. Kuna kohalikul turul töökäsi napib, olevat ehitusettevõtted nõus vastu tulema Soome palgatasemega harjunud niinimetatud Kalevipoegade palganõudmiste,e mis omakorda kergitab ehitusprojektide lõpphinda. Seeläbi kerkivad aga ka müüdavate elupindade hinnad.

Uus Maa kinnisvaraanalüütik Risto Vähi aga ei ole selle väitega nõus. Ta kinnitab, et Soome läinud ehitajad tulevad vähehaaval tagasi küll, aga seepärast, et siinne üleüldine palgatase on kasvanud ja põhjus pere juurest eemal olla hakkab vähehaaval lihtsalt kaduma.

«Soome ei puutu tegelikult eriti asjasse. Kui üks siinne ettevõte ei taha maksta, siis läheb ehitaja teise juurde ja seal makstakse. Toimub täiesti normaalne konkureerimine hea töötaja pärast, sest projekt on vaja ju lõpule viia,» sõnab Vähi.

Ta kinnitab, et palgatase on Eesti ehitusturul kasvanud sõltumata Soome ehitajatest. «Seega – mingit kurioosumit ei ole, elu ja majandus on siin lihtsalt edasi arenenud,» ütleb analüütik.

Kinnisvarahindu kergitabki Vähi sõnul seega üleüldine palgataseme kasv ja ehitushinna tõusu põhjuseks on hoogne ehitamine. «Samuti on probleemiks see, et riik annab muudkui hagu juurde ja kuumutab olukorda veelgi enam. Kui mingist buumist rääkida, siis meil on just nimelt ehitusbuum,» ütleb ta.

Vähi on nõus Udami pakutud lahendusega, mis leevendaks ehitushinna kallinemist: valitsus võiks suuremad, kuid vähem ajakriitilisemad ehitushanked alati jätma perioodi, mil majandus kiratseb. Ühelt poolt oleks nii kuluefektiivsem ehitada, teisalt aitaks riik nõndaviisi stimuleerida raskustes vaevlevat ettevõtlust ja anda rahvale kaudselt tööd.

«Oleks hea, kui praegu tõmmataks tempot maha,» nõustub Vähi.