Korteriühistu ja võlgnikud: milles seisneb kohtulik kompromiss võlgnikuga?

VILJANDI, EESTI, 25DEC15 Valuoja puiestee 15a kortermaja taga asuv

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Kohus teeb ettepaneku lõpetada korteriühistu võlavaidlus kohtuliku kompromissiga. Mida see tähendab ja milliseid toiminguid see endas kätkeb?

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on majandamiskulude võlgnikud korteriühistute üks suuremaid probleeme. Mees soovitab võlaga hakata tegelema kohe kui maksed lakkavad. «Kindlasti mitte võlga kuhjuma jätta, vaid otsida aktiivselt võimalusi kokkuleppeks näiteks perioodiliste osamaksete tasumise näol,» märkis Mardi. Võlanõuete menetlemisel on nimelt kuldreegliks kiirus. Mida kauem võlanõude menetlusega tegeletakse, seda kallimaks muutub menetlus ja probleemseks raha saamine. Samuti on oluline silmas pidada, et uuest seadusest tulenev pandiõigus tagab korteriühistutele eelisnõudeõiguse maksimaalselt ühe aasta majandamiskulude suuruses summas.

Kokkulepped kohtuvaidluse lõpetamiseks

Kohtuliku kompromissi saavutamiseks peab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulepi sõnul seega koheselt läbirääkimistega alustama, et leida ühisosa kohtuvaidluse kokkuleppega lõpetamiseks. «Võlanõuete puhul on võlgnikud leppinud ühistutega näiteks kokku võla tasumises perioodiliste osamaksetega,» ütles Saulep.

Kui kompromissläbirääkimised on edukad, vormistavad pooled kohtuliku kompromisslepingu, milles on märgitud võla likvideerimise tingimused, sealhulgas maksetähtajad. Kompromissleping edastatakse kohtule kinnitamiseks. Kohus kinnitab kohtuliku kompromisskokkulepe seejärel kohtumäärusega, mis edastatakse nii hagejale kui ka kostjale.

«Juhin veel tähelepanu sellele, et kui võlgnik kohtumääruses märgitud kompromisstingimusi ei täida, saab korteriühistu pöörduda kohtutäituri poole ja algatada täitemenetluse,» selgitas Saulep.

Tagasi üles