Uute korterite hinnatõus paneb väiksemat korterit eelistama

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermaja Mustamäel.
Kortermaja Mustamäel. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Uute korterite hinnatõus on pannud üha enam ostjaist eelistama väiksema üldpinnaga kortereid. Ka arendajad on võtnud suuna optimaalsemate lahendustega korterite pakkumisele.

Üldise arenguprintsiibi ja loogika järgi peaksid meie majade, korterite ja tubade üldpinnad suurenema. Kehtib nimelt arusaam, et suuruses peitub mugavus. Seda toetab ka üleüldine elatustaseme tõus, rääkis Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Egon Juhanson.

Keskmised elupinnad on Eesti iseseisvusaastatega tohutult kasvanud. Sellele on veelgi enam hoogu andnud viimaste aastate hea majanduslik seis ja palgakasv, mis on inimeste soovi avaras korteris elada oluliselt kasvatanud. Teisalt on kasvanud kinnisvarahinnad paljudele ostuhuvilistele sobimatud, mistõttu hakatakse tihtilugu taas väiksemat elamispinda vaatama. Suurimaks kitsaskohaks on siinkohal ebapiisav laenuvõimekus.

Nõudlus teeb omad korrektuurid

Arendajad on sellistest suundumustest lähtuvalt omad järeldused teinud ning kavandatavaid ehitusplaane ja planeeringuid aastate jooksul muutnud viisil, et korterite üldpinnad oleksid taas optimaalsemad. «See tähendab, et kahetoalised korterid on pigem vahemikus 42-46 ruutmeetrit ja kolmetoalised kuni 60 ruutmeetrise üldpinnaga,» märkis Juhanson. Langustendentsi näitab ka ülisuurte elutubade planeerimine, mis mõnel juhul võis isegi 35-40 ruutmeetrit üldpinda anda. Aina raskem on tänases turusituatsioonis müüa aga enam kui 70 ruutmeetrised 3-toalisi ja pea 100 ruutmeetrise üldpinnaga 4-toalisi kortereid.

«Ka Nõukogude ajal elati väiksemates korterites, kuid võrreldes nendega on uued parema planeeringuga,» ütles Juhanson. Tänapäeva väikekorterites on vähem esikuid ja koridore ning puuduvad läbikäidavad toad. Lisatud on aga majapidamisruum või garderoob.

«Kuna ökonoomsete, väiksema lõpphinnaga uute korterite järele on nõudlus püsiv, võib ennustada selliste korterite rajamise hoogustumist,» ütles Juhanson. Kui sellele lisada ka investoritepoolne huvi väikekorterite vastu, võib mehe sõnul ennustada, et uute rajatavate elamispindade keskmised suurused võivad peagi statistiliselt vähenema hakata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles