Galerii: vaata legendaarse Ameerika arhitekti lummavaid jooniseid
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
8. märts 2018, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Buckminster Fuller on üks omanäolisemaid 20. sajandi arhitekte, leiutajaid ja mõtlejaid. Galeriist võite vaadata Fulleri albumit kaheteistkümnest unikaalsest leiutisest. Albumis katavad läbipaistvale kilel joonised nende enda põhjal valmistatud projektide fotosid, luues reaalsusele kummitusliku kattekihi.
Fullerilt pärinevad mitmed laiemasse kasutusse läinud mõisted ja kontseptsioonid. Fulleri teostest pärineb mõte «kosmoselaev Maast» mis peaks tähistama kõigi planeedi elanike ühtsust ning teineteisest sõltuvust. Kuigi Fuller ei olnud esimene, kes võrdles planeeti kosmoselaevaga ning elanikkonda selle meeskonnaga, oli ta siiski selle termini populariseerija.
Samuti pärinev Fulleri ajukäärude vahelt sõna sünergeetika. Selle all peab ta silmas süsteemide muutuste empiirilist uurimist. Fuller jättis väga tabavalt ning endale omaselt kitsendamata, milliseid süsteeme ta silmas pidas. Kuna süsteemsus kirjeldavat pea kõiki maailma ja inimese aspekte siis peab Fulleri meelest kindlasti tegutsema nende kõigi ühise nimetajaga, süsteemide kui sellisega.
Tõsi, tänapäeva teadusharud eriti ei tegutse fullerliku sünergeetikaga, kuid Fulleri auks on nimetatud buckminsterfullereen ehk süsiniku esinemisvorm, valemiga C60. Nimelt võtab selline süsinukumolekul Fulleri ehitatud ümaraid geodeesilisi kupleid meenutava kuju. Lihtsalt fullereeniks nimetatakse süsiniku esinemise vorme, mil see võtab kera, toru või muu sellelaadse kuju.
Fullerit võib julgelt kirjeldada kui visionääri ning kirgliku maailmaparandajat. Ta uskus südames, et disainides uut ja paremat suudab ta maailma muuta, parandades nõnda ka inimesi selles ilmas. Tänapäeval saame tema mõtteid ja projekte pigem imetleda retrofuturisimi vaimus. Näiteks tema Dymaxioni maja ja auto on otse mõnest kuuekümnendate aastate ulmefilmist välja astunud. Kahjuks needki projektid ei jõudnud kunagi töösse.
Kuigi paljud Fulleri tööd jäid vaid kavandite ja ideeda tasandile ei saa alahinnata tema mõtlemise tähtsus tänapäevasele arhitektuurile. Fulleri laadseid mitmekülgseid visionääre ei ole väga palju ning tema mõtetest võime tänaseni innustuda.