Aastatetagune kinnisvarabuum aitab vältida sama reha otsa astumist

Valitsus tuli välja sammudega, kuidas järgmise nelja aasta jooksul majandust arendada.

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Nii Eesti majandusel kui kinnisvaraturul läheb erakordselt hästi. Kas positiivne majanduslik seis võib anda põhjust muretsemiseks?

Nõudlus uute korterite järele hakkas Eestis märgatavalt kasvama aastatel 2012. ja 2013. Vähenenud pakkumiste kõrval hakkas toona kasvama ka ehitusaktiivsus. «Ehitusaktiivsus ja turuaktiivsus on jätkanud kasvamist vastavast ajast saadik,» ütles Arco Vara kutseline hindaja ja analüütik Mihkel Eliste

Eesti majandusel läheb hetkel hästi, eelmise aasta majanduskasv oli lausa 4,9 protsenti. Aastast-aastasse inimeste palgad vaikselt kasvavad ning see süstib optimismi ja kindlustunnet, märkis Uus Maa kinnisvarabüroo maakler Marina Hodus. «Inimesed julgevad võtta kodulaenu, seda enam, et pangad pakuvad hetkel väga häid tingimusi. Kui vaadata uute korterite «laojääki», siis ainuüksi Tallinna kesklinnas jätkuks neid müügiks ühe aasta jagu, teistes linnaosades läheks see mõnevõrra kiiremini,» täpsustas Hodus.

Pankade hinnangul peaks aga valvsamaks muutuma alles siis, kui «laojääki» jätkub kaheks või enamaks aastaks.

«Hirm selle sõna ees on arusaadav, sest viimasest kriisist on möödas ligi 10 aastat ja õppetund on hästi meeles. Ja väga hea, et on meeles, sest see aitab vältida samale rehale uuesti astumist,» rääkis Marina Hodus.

Demograafilised muutused alandavad turuaktiivsust

Kinnisvaraturul on praegu uute korterite ostjateks ligikaudu pooled üle 35-aastased, kes soovivad oma vana korteri maha müüa ning selle asemele veelgi uuema ja kvaliteetsema soetada. Eliste sõnul ostavad vanu tüüpkortereid sealjuures peamiselt 25-35-aastased.

Mees on veendunud, et demograafiliste muutuste tõttu väheneb peagi kodu otsivate 25-35-aastaste hulk, mis võib omakorda tingida turuaktiivsuse alanemist ning tüüpkorterite pakkumiste arvu kasvu. Üle 35-aastaste hulk püsib paralleelselt elanikkonna vananemisega Eliste sõnul aga oluliselt stabiilsemana, mistõttu nõudlus uute korterite ning vajadus elamufondi uuendamise järele selles vanusegrupis püsib.

Muutused pikendavad müügiperioodi

Eliste sõnul toovad muutused kaasa uute korterite müügiperioodide pikenemise ning senisest suuremad hinnakäärid vanade ja uute korterite vahel, mis on tänasel hetkel kohati liiga väikesed. Müügiperioodide pikenemine tingib omakorda väheneva arendusprojektide finantseerimismahu. See aga toob kaasa alanenud ehitusaktiivsuse, mida survestab lisaks üldisele ehitusturu dünaamikale ka 2020. aastal jõustuv Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv.

«Korterite hinnad tõusevad umbes 5 protsenti aastas. Tasakaal majanduse, palkade ja kinnisvara hindade vahel ongi see, mida tasub jälgida,» lisas Hodus. Kui eelnevalt nimetatud kolm näitajat tõusevad ajas umbes samas tempos, ei ole maaklerite sõnul paanikaks põhjust.

Tagasi üles