Kokku jooksmise äärele jõudnud Helsingi kinnisvaraturg peletab üha rohkem soome raha Tallinna, kus soome investorid taas üksi ja hulgi kortereid kokku ostavad. Kuidas aga mõjutab see pealinna turusituatsiooni?
Helsingi vaikselt tiksuv kinnisvarakriis toob raha Tallinna kinnisvaraturule (1)
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
6. märts 2018, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer on juba paar head aastat manitsenud intriigiotsijaid, kes sooviks Skandinaavia kinnisvaraturul toimuvat üks-ühele Eesti peale kuvada. Mehe sõnul ei tähenda Stockholmi kinnisvaramull ja pingelises seisus Helsingi turg tingimata seda, et ka Tallinna kinnisvaraturg peagi kriisi langeks. See aga ei tähenda, et lähinaabrite juures toimuv meid mõjutada ei võiks.
«Tihedate Soome-sidemetega kinnisvaraettevõtjana näen, et mõjutab küll, ja viimastel kuudel järjest rohkem. Nimelt pingestus Helsingi kinnisvaraturg eelmise aasta jooksul tasuvus- ja taluvuspiirile, ja selle tulemusel hakkas soomlaste raha Tallinna kinnisvaraturule tagasi voolama,» märkis Ayrer.
Mis siis soomlasi rahaga Tallinna meelitab?
Lihtsalt öeldes on Soomes, eeskätt Helsingis, kinnisvara hinnalagi praeguseks oma tipu saavutanud. Üürikorteritesse investeerimine meelitab traditsiooniliselt väikeinvestoreid, alates pere sääste paigutavatest keskklassi inimestest kuni üksikisikust «kinnisvarahaideni», kelle pensionisambaks võib olla mitukümmend üürikorterit, sekka mõned investeerimisettevõtted lisaks.
Kui suur professionaalne investor võib oma plaane teha isegi üle mitme majandustsükli ja aastakümne, siis tüüpiline investeerimiskorteri omanik suudab Ayreri sõnul kehva tootlust vaid lühiajaliselt taluda. «Kinnisvara hinnalagi on aga Helsingis kätte jõudnud ja tõuseb veel vaid inflatsiooni võrra, ootused korterite tootlusele on aga ajaloo kõige madalamad,» ütles Ayrer.
Keskmise kahetoalise Helsingi kesklinnas asuva korteri väärtuseks on mehe sõnul umbes 350 000 eurot. Sama korteri üürihind on umbes 900 eurot kuus ja kommunaalid keskmiselt 4,12 eurot ruutmeetri kohta, mille tasumise kohustus lasub üürileandjal. See tähendab, et Helsingi südalinnas on üüritootlus 2,4%. Sarnane korter Tallinna südalinnas enam-vähem võrreldavas asukohas, näiteks Gonsiori tänaval, maksab seevastu 105 000 eurot ning üürides 550 eurot kuus. Lisaks on kommunaalid üürniku maksta. Säärase korteri üüritootlus on pea kolm korda kõrgem ehk 6,3%.
Pelgalt Exceli-matemaatika põhjal Ayrer olulisi turuarenguid kuulutada veel ei söandaks. Küll aga puututakse soomlaste huviga järjest tihedamini kokku. Tallinna korteriomanikule tähendavad uued tuuled eeskätt seda, et maksejõulisi ostjaid tuleb juurde. See tasakaalustab mõnevõrra uute korterite ülepakkumisest tekkinud hinnaseisakut ning toob üüriturule senisest rohkem taskukohaseid kortereid.