Eraisikutest üüriärikad kaotavad üsna suure osa võimalikest sissetulekutest

Korterelamu Tartus Vallikraavi tänavas.

FOTO: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Muutunud maksuseadusega tekib paljudel üüriäriga tegelevatel inimestel küsimus, kas eraisikuna üüriäri ajamine on ikka õige lähenemine või tuleks seda teha ettevõtte alt.

Kui väljaüüritava korteri omanik on ettevõte, on ainus mõistlik võimalus korterit välja üürida sama ettevõtte alt. Kui aga korteri omanik on eraisik on valikuvõimalus, ütleb kinnisvarakäsiraamatute autor Tõnu Toompark.

Eraisikust korteriomanik saab olla üürileandja eraisikuna. Sellisel puhul tuleb tas üüritulult tasuda tulumaks. Alates 2016. aastast on üüritulu efektiivne tulumaksumäär 16 protsenti. Üürikorteri heaks tehtud kulutusi, näiteks remont ja sisustuse soetamine, eraisikust üürileandja tuludest maha lahutada ei saa.

Eraisikust korteriomanik võib eluruumi anda tasuta kasutamise lepingu alusel näiteks endale kuuluvale ettevõttele, kes omakorda korterit üürnikule välja üürib. Sellisel puhul laekuvad üüritulud ettevõttesse. Samuti saab ettevõtte kuludesse kanda korteri heaks tehtud kulutused.

Tulumaks rakendub juhul, kui üürileandja soovib ettevõttest raha välja võtta. Palgana raha väljavõtmise puhul lisanduvad sotsiaalmaks, töötuskindlustus ja kogumispensioni makse.

Tulumaksuküsimus tuleb mängu ka vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel ei ole. Eraisikust vara omanik peab tulumaksu tasuma müügile järgneval aastal.

Ettevõttes oleva vara puhul tuleb tulumaks tasuda ettevõttest raha palga või dividendidena väljavõtmise järel.

Kui investoril on plaan soetada vara, mida hakata välja üürima, on mõistlik vara soetada ettevõtte nimele.

Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.

Vaata rohkem SIIT.