Eesti korteriühistud üritavad turistide majutamise ära keelata

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Majutusteenuse pakkumise eesmärgil korterit ostes tuleks uurida, kas konkreetses ühistus on see üldse lubatud.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Järjest enam korteriühistuid keelustab majas lühiajaliste üürilepingute sõlmimise ehk Airbnb majutusteenuse, mistõttu sel eesmärgil korterit soetades tuleks edaspidi olla väga tähelepanelik.

«Piirang mõjutab otseselt inimesi ja investoreid, kes tahavad kodumajutust pidada,» soovitab 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter enne korteri ostmist võimalikke takistusi uurida.

Vahteri sõnul on peamised probleemid peod ja turvalisus – võõraste inimeste ligipääs elumajja. «90 protsenti Airbnb üüripindadel mingit möllu ei toimu, aga mõni kindel korter meelitab millegipärast pidulisi rohkem ligi. Näiteks Maakri tänaval tekitas naabritele hiljuti üks selline peokoht peavalu. Suuremate ja kallimate Airbnb korteritega selliseid probleeme üldiselt pole ja nende klientuuri jaoks on see lihtsalt mugavam alternatiiv tavalisele hotellile,» räägib Vahter.

«Kui aga korteris käibki iga päev pillerkaar, siis on ühistul omanikku sanktsioneerida raske. Müra ja korrarikkumiste tõendamine on keeruline. Tuleb palju kordi politsei kutsuda, saada avaldused teistelt elanikelt, tegeleda meeldetuletuste ja bürokraatiaga,» ütleb Vahter.

«Sellepärast on paljud korteriühistud muutnud oma põhikirja, et lühiajaline üür üldse ära keelata. Põhikirja eiramise eest on võimalik teoorias esitada kahjunõue või isegi algatada korteri sundvõõrandamine. Praktikas on see küll kulukas, kolm kuni viis aastat kestev protsess, mille jooksul võib probleem ka iseenesest juba lahenenud olla,» rääkis Vahter.

Tagasi üles