Enamasti näib, et oma maja on midagi, mille poole kõik peaksid püüdlema. Kuid üks naine tahab jagada oma kogemust: ta ostis maja ja kahetses seda peaaegu kohe, kui tehing tehtud sai.
Oma maja ostnud naine: see oli kõige halvem otsus, mis teinud olen (5)
15. veebruar 2018, 21:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiina on tänaseks majaomanik olnud pool aastat ja tõdeb, et see oli kõige rumalam ja järelemõtlematum otsus, mille ta kunagi teinud on.
«Ma otsisin head väiksemat maja juba mõnda aega. Jäin kahest mulle väga hästi sobinud pakkumisest ilma ja kui kolmas tuli, tegutsesin ruttu. Ilmselgelt liiga ruttu,» ütleb ta.
Maja võlus Tiinat akendest avanevate vaadetega ja tõsiasjast, et see vajas üsna palju remonti, ei lasknud ta end segada. Hakkajad kuldsete kätega isa ja vend olid kohe käepärast võtta, mistõttu naine liiga palju ei muretsenud.
«Mulle on alati tundunud, et ühel inimesel peaks olema maja ja kuna mul on tööga elus vedanud, sain üsna noorelt oma eesmärgi täidetud. Aga ma ei mõelnud seda asja ikka üldse läbi,» räägib naine.
Tiina tunnistab, et alustuseks tulnuks maja ilmselt koos mõne ehitusspetsialistiga üle vaadata, sest kui tema tubli pere üritas remondiga alata, selgus, et maja on vajunud, seda oleks vaja tõsta ja kohendada, teha kapitaalremont. Esialgsest pisikesest värskendusest sai hetkega suurprojekt.
«Siis sain aru, mis jamasse ma ennast mässinud olen. Ma olen alati ainult korterites elanud, nii et maja tundus mulle ilmselgelt helesinise unistusena, mille poole püüelda. Aga kui ma sain aru, kui palju oma elust peab majaomanik majale pühendama, saabus ikka korralik šokk,» räägib naine.
Tänaseks, pool aastat pärast tehingu tegemist, on Tiina otsustanud maja müüki panna. Oma perele ta seda veel rääkinud ei ole, tunnistab, et häbi on.
«Eeldaks, et täiskasvanud inimene mõtleb ju oma soovid rohkem läbi, maja pole uus kleit, mille ostad ja siis odavalt edasi müüd, kui selgub, et ikka ei sobi. Aga ma ei taha siin elada. Keset seda kehvas seisus onni tunnen, et ma olen läbi ja lõhki uusarenduse korteri inimene. Tahan, et kõik oleks puhas ja valmis ja et ma ei peaks hetkegi oma elust kulutama eluaseme kõpitsemisele,» sõnab Tiina.
Ta usub, et seda kogemust oli vaja, sest muidu oleks see oma maja igatsus teda igaveseks kummitama jäänud. Kuid teistele, kes samasuguse otsuse ees seisavad, soovitab Tiina enne näiteks üürimajas elamist. Ta usub, et see annab oluliselt parema ettekujutuse sellest, kas tegu on üldse majatüüpi inimesega.